Riigi üürikorterite ehitamise programmist soovib esimesena osa saada Ida-Virumaa, et muuta elukeskkonda senisest atraktiivsemaks.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo plaan hakata riigi toel ehitama ning renoveerima üürikortereid on leidnud palju meediakajastust. Sealhulgas ministri väide, et Eestis amortiseerub aastas 6000 eluaset, aga juurde ehitatakse vaid 2000, mistõttu riik võiks alustada 400 korteriga aastas.
Vähem on teada, et uue Ida-Virumaa tegevuskava rakendusplaanis seisab punkt: arendada ja koordineerida riiklikult toetatud elamuehitust ning elamufondi mitmekesistamist, kusjuures pilootprojekt viiakse läbi Ida-Virumaal.
Miks on jõudnud tegevuskavva üürielamute ehitamise plaan olukorras, kus Ida-Virumaal on küllaldaselt tühja elamispinda, mida on võimalik soetada võileivahinna eest?
Sellepärast, et maakonnas on vaja arendada nüüdisaegset ja noortele atraktiivset elukeskkonda, vastas siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar. “Eesmärk ei ole püstitada järjekordseid kasarmuid või karpe, mida on terve Ida-Virumaa täis, vaid luua kompleksne keskkond haljastuse, teede, mänguväljakute ja nüüdisaegse ruumiplaneeringuga korteritega. Sel põhjusel sai üürielamute idee pandud tegevuskavva.”
Altosaare kinnitusel on see oluline olukorras, kus tegevuskava järgi kolitakse Ida-Virumaale juurde riigiameteid. “Soovime, et ametnikud tuleksid siia ka mujalt tööle ja tooksid oma pered kaasa. Et külalisidavirulaste asemel tuleks rohkem pärisidavirulasi.”
Altosaar arvas, et kui riik annab tõuke, tulevad ka erainvestorid kaasa. “Päris kingitus üürikorter ka ei oleks, aga see oleks võimalus saada soodsamalt ja kiiremini nüüdisaegne elamispind.”
Spetsialistide majad
Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov tunnistas, et tema unistus on nn spetsialistide majad.
“Jõhvis töötab palju mujalt tulnud inimesi vanglas ja kaitseväes. Kui inimene elab siin 2-3 aastat, siis ta teeb sageli otsuse, kas jääb siia püsivalt või mitte. Seetõttu võiksid olla uued üürimajad kas täielikult või osaliselt möbleeritud korteritega, et tekiks sotsiaalne keskkond ja omavaheline suhtlemine. Samamoodi anti kunagi Narva-Jõesuus piirivalvuritele uus maja.”
Juhkov arvas, et kui spetsialist rendib kalli hinna eest korterit paneelmajas, kus ta kedagi ei tunne, siis sõpruskonda ei teki ja ta elab piltlikult öeldes kohvrite otsas.
Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik oli üürielamute plaani suhtes ettevaatlikum. “Arendajad on juba ammu uute korterelamute arendamiseks valmis. Niipea kui nõudlus tekib, hakatakse ehitama. Näiteks Pargi Arendus plaanib korterelamuid, aga praegu on see tulevikumuusika.”
Tiirik lisas, et riik võiks uute üürielamute ehitamise asemel toetada noori spetsialiste olemasolevate korterite renoveerimisel, mis maksab oluliselt vähem kui uute majade ehitamine. “Jõhvi linn on niivõrd väike ja mingeid horde siia tulema ei hakka,” arvas ta.
Pealegi pole kinnisvaraspetsialisti kinnitusel sugugi kõik kortermajad amortiseerunud ja korterid nii kehvas seisus, et üürijad ning ostjad need ära põlgaks. Tiirik vahendab praegu Jõhvis kümmet eri seisukorras üürikorterit. Korraliku korteri on võimalik üürida alates 160 eurost kuus.
Piirkond leitakse hankega
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Regina Raukas märkis, et üürielamute pilootprojekti läbiviimise kohta pole veel määratud. Omavalitsused peavad selleks põhjendama piirkonna vajadust üüripindade osas, lähtudes arengukavast, ettevõtlusstrateegiast, rahvastikuprognoosidest jms.
Tema sõnul leitakse kõige sobivam piirkond avaliku hanke korras. See, kas täitub Ida-Virumaa tegevuskavas võetud eesmärk viia pilootprojekt läbi Ida-Virumaal, sõltub sellest, kui hästi suudab piirkond riiklike üüripindade vajadust põhjendada.
Raukas selgitas, et riiklikult toetatud üürielamute puhul püütakse leida võimalusi, kuidas Eestis üürielamute ehitamist hoogustada erasektori, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös. Selleks on kavandatud uus meede “Riiklikult toetatud energiasäästlikud üürielamud”, mis töötatakse välja energiamajanduse arengukava 2030+ raames.
“Esialgsete plaanide kohaselt, valitsuse toetuse saavutamisel, tehakse meetme pilootprojektiga algust 2016. aastal,” ütles Raukas.
Ida-Virumaa tegevuskava saab eeldatavalt valitsuse heakskiidu sel neljapäeval.
Allikas Põhjarannik.
Lisa kommentaar