Aegumise mõiste
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (lühend - TsÜS) § 142 lõikes on aegumist defineeritud järgmiselt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Tuues aegumise mõiste korteriühistu majandamiskulude nõuete konteksti, on esmatähtis teada, millise aja möödudes ühistu nõue liikme vastu aegub.
Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 selgitanud, et kuivõrd KÜ majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas rakendada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Riigikohtu poolt viidatud õigusnormi kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
Seega näiteks juhul, kui KÜ liige jättis 2014 jaanuari majandamiskulude eest tasumata, algas antud kohustuse osas 3- aastane aegumisperiood 2015 algusest.
Milline on aegumise tagajärg?
Aegumise peamiseks tagajärjeks on see, et võlgnikul lõppeb kohustus KÜ majandamiskulude nõuet täita. Näiteks lõppeb 2014.a. tasumata arve osas tasumiskohustus 2018.a. algusest.
Kuidas aegumist vältida?
Nõude aegumisoht on n-ö äralõigatud kui KÜ esitab enne nõude aegumist võlanõude kohtusse. Aegumine peatub nii hagiavalduse esitamisel maakohtusse kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.
Mitmel korral on küsitud, kas nõude aegumine peatub ka siis, kui nõue loovutatakse inkassoettevõttele. Seadus ei sisalda sellist alust, et nõuete loovutamisel selle aegumine peatub või algab otsast peale. Seega nõude nö. üleandmisel inkassole nõude aegumine ei peatu.
Korteriühistul on õigus valida, millist perioodi puudutav võlanõue kohtusse esitada. Siinkohal on oluline aga meeles pidada, et kohtunõude esitamisel peatub nõude aegumine ainult selles ulatuses, mille kohta on esitatud kohtunõue. Kohtumenetluse kestel saab esitatud nõuet muuta (mh suurendada). Kohus aga omaalgatuslikke samme ei astu, s.t KÜ taotluseta nõuet ise ei suurenda. Seega peab KÜ hoolikalt jälgima ja arvestama, et osa võlast kohtumenetluse käigus ei aeguks. Selle vältimiseks saab kohtusse esitatud nõuet suurendada või esitada uus kohtunõue seotuna perioodiga, mis jäi esialgsest nõudest välja.
Mis saab siis kui KÜ esitab kohtusse aegunud nõude? Sellisel juhul tuleb arvestada sellega, et võlgnikul on õigus taotleda kohtult aegumise kohaldamist. Kui võlgnik aegunud nõude puhul vastava taotluse kohtule esitab, jääb aegunud võlasumma välja mõistmata. Vastavalt seadusele võtab kohus nõude aegumist arvesse aga ainult siis kui võlgnik on seda taotlenud. Seega on võimalik, et kui võlgnik aegumist ei taotle, mõistab kohus võlgnevuse KÜ kasuks välja. Artikli autor ei soovita eelnevale siiski lootma jääda. Elu on näidanud, et nõude aegumine tuleb kohtunõude adressaadile ikka esimesena meelde, mitte aga täitmata kohustused KÜ ees.
Aegumine võib katkeda ja uuesti alata
Vastavalt seadusele aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
Näiteks katkeb võlanõude aegumine kui võlgnik tunnistab enda nõuet ja annab ühistule võlatunnistuse. Võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlaõigusseaduse § 30 lg 2 järgi peab võlatunnistus olema kirjalikus vormis.
Nõude tunnistamisel aegumine katkeb ja 3-aastane aegumistähtaeg algab tunnustatud nõude osas uuesti tunnustamisele järgnevast päevast alates.
Aegumine võib kohtuväliste kompromissläbirääkimiste korral peatuda
Seaduse kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda (TsÜS § 167 lg 1).
Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-10-11 leidnud, et TsÜS § 167 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi. Riigikohtu järgi saab läbirääkimisteks pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Kohtu arvates ei saa läbirääkimisteks pidada aga olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks.
Seega ei saa läbirääkimisteks pidada üksnes ühe poole läbirääkimistahet - läbirääkimissoov peab olema vastastikkune. Kui võlgnik KÜ pretensioonile ei reageeri või läbirääkimisest keeldub, siis läbirääkimisi toimunud ei ole. Viimasel juhul ei ole ka nõude aegumine peatunud.
Olukorras, kus pooled siiski peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta.
Lõpetuseks märgib Saulep, et aegumise puhul tuleb silmas pidada ka seda, et koos põhinõudega aegub viivisenõue. Viivisenõue on põhinõudega olemuslikult seotud - kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue.
Allikas Tarbija24.
Lisa kommentaar