Nimelt oli varasemalt käinud vaidlus, kus isikule oli jäetud vara tagastamata omandireformi käigus ja see vara erastati teisele isikule. Kuna kohus leidis, et erastamisleping oli tühine, vaidlustas isik ka hüpoteegi seadmise, sest hüpoteegi olemasolu takistaks kinnistu riigile tagastamist.
Kohus leidis, et erastamistehingute tühisuse tuvastamine ei too automaatselt kaasa hüpoteegi seadmise tehingu tühisust, vaid seda, kas hüpoteek kehtib või mitte, tuleb hinnata eraldi. Lisaks selgitas Riigikohus, et seadus kaitseb isikut, kes omandab asja heauskselt (st tuginedes kinnistusraamatu kandele) ja kui hüpoteegi omandamise ajal ei teatud sellega seotud probleemidest, ei saa hüpoteegi omandamist tagasi pöörata. Vastupidine seisukoht tähendaks kohtu arvates hüpoteegi kui majanduskäibes väga olulise laenude tagamise vahendi kahjustamist.
Veel märkis Riigikohus, et hüpoteegi kasutamine tagatisena laenulepingute sõlmimisel ei ole seadusega keelatud ka juhul, mil ajaliselt pärast hüpoteeki on sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Riigikohus selgitas, et kinnisasja käsutamise keelamine ei ole samastatav hüpoteegi käsutamise keelamisega.
Kuna kohus leidis, et hüpoteeki ei ole võimalik enam kustutada, siis ei ole võimalik taastada ka erastamislepingu sõlmimisele eelnevat olukorda. See omakorda tähendab, et isik, kellele jäeti ebaõigesti maa tagastamata, saab nõuda ainult kahju hüvitamist.
Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht
Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist
Allikas Adaur.
Kommentaarid
Lisa kommentaar