Maa-ameti hinnastatistika näitab, et jaanuaris oli Tallinna keskmine korteri ruutmeetrihind 2876 eurot, samas kui veel eelmise aasta detsembris oli keskmine 3349 eurot. Ühe kuuga oli langus seega 14 protsenti.
Langenud on ka tehingute arv: jaanuaris tehti Tallinnas korteriomanditega 538 tehingut, samas kui veel detsembris tehti neid 813 ehk ühe kuuga oli langus 34 protsenti. Samas oli mullu jaanuaris tehinguid veelgi vähem, 454.
Keskmine müüdud korter oli jaanuaris 53-ruutmeetrise pindalaga. Odavaim korter osteti 6082 euroga ja kalleim 891 000 euroga.
Päris täpne maa-ameti jaanuari hinnainfo siiski veel pole. Maa-ameti kommunikatsiooninõunik Katrin Rohtla ütles ERR-ile, et kuna notarid on kohustatud kinnisvara võõrandamistehingu kohta saatma katastripidajale õiendi kümne päeva jooksul lepingu sõlmimisest, siis võib statistika veel üksikute tehingutega täieneda.
Kinnisvaraarendaja Metro Capital tegevjuht Ain Kivisaar ütles jaanuari hinnalanguse kohta, et laiemat trendi selles näha ei maksa.
"Kes on statistikaga pikemalt kursis, teab, et see on iga-aastane anomaalia: aasta lõpus hind hüppeliselt tõuseb, jaanuaris langeb," rääkis ta ja lisas, et hinnamuutusi aasta lõikes vaadates on turg ikka veel kasvulainel.
Eelmise aasta jaanuaris oli keskmine korteri ruutmeetrihind maa-ameti andmetel 2776 eurot ehk 3,5 protsenti soodsam kui tänavu samal kuul.
Kivisaar lisas, et aasta lõpul antakse reeglina ostjatele suur hulk uusi kortereid üle, need müügiandmed kajastuvad statistikas ja kuna uued korterid on ka kallimad, mõjutab see aastalõpu keskmist.
Ka Uus Maa juhatuse liige Igor Habal tõi "Terevisioonis" esile kinnisvaraturu sesoonsust ja märkis, et jaanuar on alati võrreldes detsembriga niru kuu.
Alanud aasta peamiste mõjutajatena tõi ta välja, et laenamine muutub odavamaks, inimeste ostujõud paraneb, sest eeldatavasti kinnisvarahinnad tänavu ei kasva, kuid inimeste palgad tõusevad ning kõige selle tagajärjel muutuvad korterite hinnad veidi taskukohasemaks.
"Viimase kahe-kolme aasta jooksul on meil olnud Euroopa kõige aktiivsem kinnisvaraturg tuhande inimese kohta. Aastad 2021–2022 olid meil aktiivsemad kui 2006–2007 ehk oli teine buum ja viimase kümne aasta kontekstis oleme keskmisest tehingute arvust ainult kümme protsenti alla tulnud," ütles Habal.
Tema sõnul on hinnad viis kuni seitse protsenti langenud nii järelturul kui uusarendustes.
Ain Kivisaare sõnul on uusarenduste müük üsna stabiilne ja võrreldes aastataguse perioodiga isegi paranenud. Suurima mõõnaperioodina tõi ta välja 2022. aasta sügise ja pärast seda on müük olnud suhteliselt stabiilne. Kuhu Tallinna korterite ruutmeetrihind edasi liigub, sõltub ostjate kindlustundest.
"Lähima kuue kuu perspektiivis ma pigem olulist turu elavnemist ei näe, selleks puuduvad olulised tegurid. Ei ole näha, et majanduskasv hakkaks lähiajal kiirenema või intressid esimesel poolaastal oluliselt allapoole tuleksid. Muutused tulevad pigem aasta teisel poolel," prognoosis ta ja lisas, et kinnisvaraturg reageerib üldise majanduskeskkonna muudatustele väikese viivitusega.
Turu aktiivsus ja hinnatase võivad Kivisaare hinnangul hakata suurenema päris aasta lõpus või isegi aasta ja rohkema pärast.
Kõige rohkem saab hinda alla tingida Õismäel
Arendajad on praeguses turuseisus uute plaanide tegemisel vaoshoitud. Kivisaar märkis, et mõnes Tallinna piirkonnas on päris palju valmis uusi kortereid ja uute korterite ehitamine või turuletoomine on seal sisuliselt lõpetatud.
"Parim näide on Õismäe ehk Haabersti, kus viimastel aastatel on alustatud väga palju uusi projekte ja hetkel ka kõige rohkem valmis kortereid müügil. Usun, et lähiaastatel arendajad seal uusi projekte ei algata," tõdes ta.
Ühtlasi tähendab see, et just Haaberstis saab ostja Kivisaare sõnul praegu kõige rohkem hindu tingida ja arendajatelt parimaid pakkumisi küsida.
"Minu teada seal on arendajad lisaks tasuta parkimiskohtade ja panipaikade jagamisele ka reaalselt korterite hindu langetanud," ütles Metro Capitali esindaja.
Samas ei ole tema kinnitusel näha, et mõni arendaja oleks oma valmis korterite portfelli otsas väga hädas ja selliste korterite jääk jaguneb ühtlaselt päris mitme arendaja vahel.
Kivisaar lisas, et arendajad arvestavad praegu sellega, et müügiperiood on pikem kui maja ehitusaeg ja ta ei usu, et see suurematele arendajatele märkimisväärset likviidsusprobleemi valmistaks ning neid suuri hinnaalandusi tegema survestaks.
Toimetaja: Karin Koppel
Lisa kommentaar