«Euroopa Keskpank (EKP) on valinud selge eesmärgi tõsta inflatsioonitaset 2 protsenti. See on väga õige tee tõsta tarbimist ning ärgitada majanduskasvu,» ütles Christensen.
Christenseni hinnangul on EKP presidendi Mario Draghi initsiatiivil läbiviidav poliitika suund õiges suunas ning see toob lähema 3 – 5 aasta perspektiivis edu.
«Rahatrüki poliitikat võib võrrelda kuuma kartuliga, mida keegi ei taha pikalt käes hoida. Euroopa Keskpank ostab kokku võlakirju, mille investor, näiteks Hollandi pensionifond saab selle tulemusena kätte uue vahendid. Seejärel teeb fond kõik endast oleneva, et antud nn kuuma kartulit edasi anda. Raha investeeritakse edasi teistesse võlakirjadesse ja ka aktsiatesse, mis otseselt mõjutab jadana kogu Euroopa majandust,» kommenteeris Christensen.
Lars Christenseni sõnul on raske öelda, kas Kreeka lahkub eurotsoonist või mitte, ent nüüd on selle sammu mõju rahaturgudele ning euro stabiilsusele märkimisväärselt väiksem, kui see olnuks 2011. aastal.
Kolmanda olulise arenguna tõi Christensen esile Venemaa majanduse käekäigu.
«Sageli arvatakse, et Venemaa majandust mõjutavad väga oluliselt sanktsioonid. Tegelikkuses mõjutab Venemaa majandust märksa enam naftaturul toimuv ja riigi rahanduspoliitika, kus näiteks möödunud aasta lõpus tehti palju valesid otsuseid, kui asuti liiga tugevalt rubla kurssi kaitsma,» selgitas analüütik.
Kokkuvõtvalt konstateeris Lars Christensen, et hoolimata Kreeka ja Venemaaga seonduvatest riskidest, on põhjust olla Euroopa Liidu üldise majandusliku olukorra väljavaadete suhtes positiivne.
Allikas Majandus24.
Lisa kommentaar