Kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakler Kristina Sõmeriku sõnul on klientide soovid korteriturul täiesti seinast seina: mõni eelistab vana maja või korterit näiteks 1930. aastate stiilis, teisele sobib ainult selline korter, kus pole enne teda mitte keegi elanud. Õnneks on aga praegusel ajal valikut kõigile.
Valikute põhjendusi on palju: uue korteri eelistajad ei soovi näiteks korteris tunda eelmise omaniku energiat. Samuti on neil sageli kindel plaan sisustada, kujundada ja ehitada korter otsast lõpuni enda maitse järgi sisekujundaja abiga või katsetada endas peituvaid disainerioskusi. Praktiliselt küljest rääkides on tihtipeale uue maja kommunaalkulud mõistlikumad ning nende remondifondi ei pea väga palju raha koguma.
Vanade korterite eelistajad armastavad ajalugu ja neil on sageli hoonega emotsionaalne seos. Praktilisest küljest vaadates on vanema hoone ehituslikud või planeeringust tulenevad vead juba välja tulnud, sest maja n-ö vajumise aeg on teatavasti kuni 10 aastat. Muide, varasemalt peetigi reegilina uueks majaks kuni 10-aastaseid korterelamuid, nüüd on aga nii ajad kui ka maitse muutunud ning me liigume sinnapoole, et uue korteri iga on kuni kolm aastat.
Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürile
Kristina Sõmeriku sõnul ei ole temal maaklerina eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii saab võib-olla juba esimese ööga selgeks, kas sellest kohast kujuneb tulevikus igatsetud kodu või ei.
„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris. Avastasin, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Ühesõnaga, et majal on oma lugu,“ nendib Sõmerik, lisades, et tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa korterit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub inimesi, kes soovivad ise oma kodu kujundada ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.
Samas on aga aja jooksul aina tähtsamaks muutunud korterite lisaväärtus ehk kindlad parkimiskohad, garaažid, keldrid ja panipaigad ning soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteemid. Järjest enam kasutatakse ka sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta tagusega on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planeeringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.
„Samas on inimesed ikka ja alati hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. Vahel tundub, et oleme liigagi mugavaks läinud – tahame leida südalinnas rohelust ning vaikust, müra ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, siis loetakse see juba suureks veaks.“
Millest turg puudust tunneb? Sõmeriku sõnul võiks olla rohkem pakkumises kahe-kolmekordseid galeriitüüpi korterelamuid, noortele perekondadele ja vanemale generatsioonile ning ka puuetega inimestele mõeldud korterelamuid.
Allikas SEB Foorum.
Lisa kommentaar