Kuigi Lätis märtsist kehtima hakkav «võtmed tagasi» põhimõte keeras laenukraanid kinni, seisab see idee ka nelja Eesti erakonna valimisprogrammis.
«Võtmed tagasi» tähendab seda, et inimene tagastab kodulaenuga ka võtmed ning mingit täiendavat laenukohustust sellega ei jää. Läti keskpank ennustas, et see sunnib panku võtma alalhoidlikumat hoiakut ning nii ka läks.
«Vastavalt Läti keskpanga prognoosile vähenes erinevates krediidisegmentides enim just eluasemelaenude väljastamine. Kolmandas kvartalis väljastati laene 80,2 miljoni euro võrra vähem, kui aasta varem,» ütles Läti rahandusministeeriumi kõneisik Maija Straupmane.
«Meil on selles valdkonnas suured probleemid ning pangad ei olnud selle laenupõhimõtte üle õnnelikud, mistõttu on nüüd laenu saamine veelgi raskem,» ütles Läti keskpanga kõneisik Janis Silakalns. Tema sõnul on laenuvõtmine vähenenud peale kriisi pidevalt.
Läti Swedbanki eraisikute laenuosakonna juht Ainars Balcers ütles Postimehele, et see printsiip vähendab laenuvõtja riski ja suurendab panga oma. Kliendi risk piirdub kinnisvara turuväärtusega, mis sunnib aga panku konservatiivsemaks. «Kuigi seadusandjad lükkasid muudatuse jõustumise edasi 1. märtsini, on pangad juba konservatiivsemad ja nõuavad sissemakseid, mis on 30-50 protsenti laenusummast. Me näeme juba, et kinnisvaraturg jahtub ja väljastatud laenude arv on kukkunud 40 protsenti – need on leibkonnad, mis ei saa endale enam kinnisvara ostu lubada,» ütles Balcers.
Paljud perekonnad pole suutnud säästa vähemalt 30 protsenti kinnisvara hinnast. Kuigi USAs on «võtmed tagasi» põhimõte levinud, ei tähenda see, et tegu on universaalselt toimiva lahendusega. Balcers tähendas, et USAs nõutakse 30-40 protsendist sissemakset, millega ameeriklased saavad hakkama. «Ent endised Ida-Euroopa riigid nagu Läti või Eesti, kus säästude kogumine ei ole veel levinud, ei saa sellega hakkama. Me alles õpime säästma,» tõi Balcers välja.
Inimeste säästmisvõimet mõjutab tema sõnul ka see, et nõudluse suurenemine üüriturul suurendab üürihindu. Lisaks tähendab see vähenenud nõudlust ehitustururul ning vähenenud ehitusmaterjalide müüki.
«Läti keskpank on sellest tulenevalt teinud ettepaneku, et «võtmed tagasi» võiks olla vabatahtlik punkt lepingus, mitte kohustuslik,» ütles Straupmane, viidates laenuturu jahtumisele.
Silakalns ütles, et kui parlament piisavalt kiiresti tegutseb, siis jõutakse «võtmed tagasi» põhimõte ära muuta juba enne jõustumist.
See idee on sees nii SDE, EKRE, Keskerakonna kui ka Vabaerakonna platvormides.
Sotsiaaldemokraadist justiisminister Andres Anvelt sõnas jaanuaris riigikogu arupärimisele vastates: «Eluasemelaenuga makseraskustesse jäädes peab olema võimalus vabaneda laenust, andes selleks kinnisvara üle pangale. Õiguslikult on kodulaenude puhul Läti eeskujul nn võtmed tagasi põhimõtte rakendamine täiesti võimalik.»
EKRE programmis seisab: «Laenuraskustesse sattunud inimeste abistamiseks seadustame põhimõtte, mille kohaselt kinnisvaralaenu saanud inimesel kustub laen täielikult, kui ta loovutab laenu tagatiseks oleva kinnisvara laenuandjale.»
«Tagatisega eluasemelaenu puhul on riskid osapoolte vahel ebaproportsionaalselt jaotatud. Laenu väljastanud pank on kõik eluasemeturu kõikumisest tingitud tagatise väärtuse kõikumise riskid jätnud laenuvõtja kanda. Tuleb parandada eluasemelaene väljastavate pankade (tugevam osapool) riskianalüüsi kvaliteeti. Selleks: loetakse mistahes põhjusel laenu väljastanud panga algatatud laenulepingu lõpetamisel laen pangale tagatise üleandmisega tasutuks ka siis, kui tagatise väärtus üleandmise hetkel laenusummat ei kata (erandiks on tagatise tahtliku kahjustamise juhtumid),» leiab Vabaerakond.
Lisa kommentaar