Eesti omanik on kinnisvarapensioniks liiga vaene

Idee pakkuda kinnisvara tagasirendi teenust riiklikul tasemel käis 2012. aastal välja tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas.

Rõivase idee järgi oleks teenust pakkuma hakanud riiklik krediidiettevõte KredEx. Sihtgrupiks olnuks üksikud pensionärid, kelle kinnisvara on laenudega koormamata. Kinnisvarale oleks seatud KredExi kasuks hüpoteek ja sõltuvalt vara väärtusest hakanuks kinnisvaraomanik saama igakuist tasu. Leping kehtinuks kliendi surmani või lõppenuks poolte kokkuleppel.

Sel korral Rõivas Äripäevaga teenuse vajalikkusest rääkida ei tahtnud, vaid suunas vastamiskohustuse sotsiaalkaitseminister Margus Tshahknale.

Tsahkna ütles, et tänase valitsuse tööplaanis kinnisvarapensioniga tegelemist pole. „Mulle meeldivad ideed, mis võivad tuua lahendust ja leevendust pensionäridele. Teema on aga üsna keeruline ja vajaks väga tõsist läbimõtlemist,“ ütles Tsahkna ja lisas, et varasemate analüüside põhjal saab välja tuua, et teenuse pakkumise eelduseks on piisavalt kõrge väärtusega kinnisvara - madala väärtusega kinnisvara suurt pensionilisa ei anna.

KredExi juhataja Lehar Kütt tõdes, et nad on kinnisvara tagasirendi teenuse pakkumise võimalikkust põhjalikult analüüsinud. Paraku jõuti järeldusele, et kinnisvara hindade tõttu oleks teenusest kasusaajate ring geograafiliselt väga piiratud, mistõttu pole riigil otstarbekas teenust pakkuda.

„Vajadus teenuse järele on olemas, kuna Eestis on palju inimesi, kel on kinnisvara ja kes võiksid selle arvelt oma elujärge parandada,“ ütles Kütt. Ta lisas, et teenuse arengu seisukohalt on probleemiks see, et valdkond on reguleerimata ja seetõttu on ka raske tekitada usaldust teenusepakkuja vastu.

Nõudlus väljaspool Tallinna

Kuigi nõudlus teenuse järele on olemas, ei näi keegi soovivat tegelikku teenusevajajat aidata. Põhjuseks tuuakse väikest kasumit. Mõni aasta tagasi tuli kinnisvarapensioni teenusega turule jurist Mihkel Raudrüüt, kes on praeguseks tegevuse lõpetanud.

„Huvi teenuse vastu oli olemas, kuid meil polnud mõistlik sellega jätkata,“ ütles ta. Nimelt oli nõudlus suur just väljastpoolt Tallinna. „90%, kes meiega ühendust võttis, omas ebalikviidset kinnisvara. Kahjuks polnud meil võimalik selliseid finantseerimistingimusi pakkuda,“ rääkis ta. Raudrüüt lisas, et paljud pensionärid on oma kinnisvara laste ja lastelaste nimele kirjutanud, mistõttu puutub neil seaduslik õigus teenust tarbida, isegi kui nad seda tahaksid.

Raudrüüt sõnas, et kinnisvara tagasirent peaks olema riiklik teenus, sest nii saab intressid madala ja kasumlikkuse kõrge hoida. Samuti tundub riiklik teenus pensionäridele usaldusväärsem kui eraettevõtjate oma. „Kindlasti oleks teenuse kasutajate hulk palju suurem, kui seda pakuks riik,“ ütles ta. Raudrüüt lisas, et kahjuks on Eesti kinnisvaraturg sedasi lõhestunud, et ükski erafirma mõistlikult kinnisvara tagasirendi teenust ära ei elaks.

Reguleerimata turg

Raudrüüt meenutas, et idee teenust pakkuda tuli tal seepeale, kui riigi tollane plaan kinnisvarapensioniga tegelema hakata soiku jäi. Samuti olid Raudrüüdile eeskujuks näiteks Inglismaa ja Ida-Euroopa suuremad linnad, kus teenus igati tavapärane ja toimib edukalt. Kliente otsis Raudrüüt erinevatelt üritustelt, tutvustuslehti jagades ja artiklites sõna võttes. „Teadlikkus tagasirendist siiski paljudeni kindlasti ei jõudnudki,“ tunnistas ta.

Pensionäride ühenduse liidu juht Andres Ergma sõnul ei soosi eakad kinnisvarapensioni, kuna variandid, mida senimaani välja pakutud, pole kinnisvaraomanikele piisavalt tulusad. „Kinnisvara väärtus pole tasakaalus summaga, mis selle eest pakutakse,“ ütles ta. Ergma lisas, et tema teada ei ole palju selliseid pensionäre, kel pole oma vara kellelegi jätta. Need, kel pole pärijaid, lõpetavad Ergma sõnul reeglina hooldekodus, kes realiseerib kinnisvara oma kulude katteks.