Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»
Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.
Tema sõnul hakkavad ka hooajad Eesti kinnisvaraturul hakkavad aina enam kaduma. «Kui kunagist, nn suvist vaikust pole enam aastaid eriti täheldatud, siis ka talvehooaegade vaikne eramu- ja krunditurg hakkab möödanikuks saama,» mainis Lilleväli.
«Kõige enam mõjutab lumevaene talv just elamukruntide soetamist, sest huvilistel on võimalik minna kohale ja vaadata oma silmaga sobiv maatükk üle,» rääkis Lilleväli. «Veel enam – krundi varajane soetamine annab võimaluse teha vajalikud ettevalmistused paberimajanduses juba enne kevadet ära, nii et ilmade soojenedes saab kopa maasse lüüa.»
«Soe talv on hea võimalus isegi ehituse alustamiseks, kuigi tõsi, muutlike ilmaolude tõttu tasub olla siiski üsna valiv ja teha töid, mis ei ole mõjutatud suurtest temperatuurimuutustest või liigsest (sula)veest,» hoiatas ta.
Allikas Postimees.
Kommentaarid
Lisa kommentaar