Kui inimene on otsustanud mingil põhjusel pangast mööda minna ja osta teiselt eraisikult kinnisvara järelmaksuga, kaasnevad sellega teatud riskid, mida on võimalik siiski ennetada.
Kaks peamist riski on, et ostja ei saa kinnisasja omanikuks vaatamata sellele, et ostuhind on kas osaliselt või tervikuna tasutud ning müüja peamiseks riskiks see, et ta annab ära asja omandi, kuid ei saa selle eest kokkulepitud ostuhinda.
«Riskide ennetamiseks on erinevaid võimalusi. Näiteks on üheks müüjapoolse riski ennetamise võimaluseks ostetavale varale müüja kasuks hüpoteegi seadmine. Selle tulemusena juhul, kui ostja kokkulepitud makseid ei soorita, on võimalik ostetud maja võlgnevuse katteks müüa. Lisaks hüpoteegile saab võimalikke riske ennetada notari hoiukonto kasutamise, kinnistusraamatusse eelmärke kandmise, leppetrahvide ja muu sellise abil,» selgitab jurist.
Kõikide riskide loetelu ning ühest vastust sellele, millised punktid peaksid lepingus kindlasti kirjas olema, ei ole võimalik aga anda. «See sõltub osalejate soovidest ning konkreetsetest asjaoludest, mis on seotud nii osalejate kui ka ostetava kinnisasjaga,» ütleb Persidski.
Pidage nõu notariga!
Kõigile, kes samal moel kinnisvara soetada või müüa plaanivad, soovitab jurist eelnevalt kõik võimalikud küsimused notariga läbi arutada. «Notaril on kohustus selgitada tehingupooltele lepingu sõlmimisega kaasnevaid võimalikke riske ning tagada, et allkirjastataks just selline leping, mis vastab poolte soovidele ja milles oleksid kaasnevad riskid võimalikult hästi ennetatud,» selgitab jurist.
Tema sõnul on tehingupooltel õigus tutvuda lepingu projektiga kaks tööpäeva enne kavandatavat lepingu tõestamise aega. Kui projektiga tutvudes või notaribüroos lepingu tõestamise käigus tekib küsimusi või ettepanekuid, siis tuleks need julgelt notarile esitada, sest pärast lepingu tõestamist võib muudatuste tegemiseks olla juba hilja.
Kui palju kinnisvara Eestis järelmaksu peale antud on, ei oska Persidski öelda, sest sääraste lepingute kohta statistikat ei tehta.
Lisa kommentaar