Keskmise kuupalga eest saab Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit elamispinda, Ida-Virumaal aga korteri

Kokku on Eestis viimastel aastatel korteriomanditega tehtud aastas üle 18 000 tehingu kogusummas ligikaudu 900 miljonit eurot. Tehingutest pooled saavad teoks Harju maakonnas, neist omakorda rohkem kui kolm neljandikku tehakse Tallinnas. Näiteks 2015. aasta I poolaastal osteti-müüdi kogu Eestis 9 056 korteriomandit koguväärtusega 499 miljonit eurot. Neist Harjumaa tehingute arv oli 4 833 ja koguväärtus 384 miljonit eurot. Harjumaa tehingutest omakorda 3 907 tehti Tallinnas koguväärtusega 328 miljonit eurot.

Kõige kõrgema ruutmeetri mediaanhinnaga (hind, millest millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju) korterid olid tänavu esimesel poolaastal Harju maakonnas (1 339 eurot), seejuuresTallinnas oli mediaanhind 1 401 eurot. Pealinna-siseselt kõikus ühe ruutmeetri mediaanhind üsna suurtes piirides, küündides 1 231 eurost Lasnamäel kuni 2 011 euroni kesklinnas.

Tartu maakonna korterite ruutmeetri mediaanhind oli 1 100 eurot, Pärnu maakonnas 697 eurot. Mediaanhinna esinelikusse mahtus ka Saaremaa 591-eurose ruutmeetri hinnaga. Madalamate hindadega olid korterid Valga ja Jõgeva maakonnas, vastavalt 92 ja 127 eurot.

Lisaks asukohale mõjutavad hinda korteriomandi suurus, hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni materjal. Hind on kõrgem väiksemate ja suuremate korterite puhul, keskmise suurusega korterite ruutmeeter maksab vähem. Vanades (esmakasutusaasta kuni 1939) ja uuemates (esmakasutusaasta alates 2001) elamutes paiknevad korteriomandid on kõrgemate mediaanhindadega kui aastatel 1940–1990 ehitatud rohked magalarajoonide korterid. Kõige kõrgem on mediaanhind uusarenduste korteritel.

Võrreldes 2003. aastaga kasvasid korterite ruutmeetri mediaanhinnad 2007. aastani ehk enne suurt langust ligikaudu 3 korda, jõudes väärtuseni 1 264 eurot ruutmeetri eest. Pärast langusaastaid hakkasid mediaanhinnad uuesti tõusma alates 2009. aastast, kuid buumieelsele tasemele ei ole need valdavalt veel jõudnud.