Maa-ameti juht Tambet Tiits ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ühe kvartali tulemuste põhjal on vara pikemaid prognoose teha. Tema sõnul on tehingute koguhinna languse taga tehingute struktuuri muutus.
"Kui veel möödunud aastal oli näiteks uute korterite osakaal elamispindade müügist üle 20 protsendi, siis käesoleval aastal langes see 17 protsendini. Kui võtame need kaalud arvesse, siis uute korterite väärtused on kõrgemad kui järelturu korterite väärtused. Tehingute struktuur on muutunud ja kokkuvõttes see peegeldabki hinnaindeksit," selgitas Tiits.
1Partner kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul toimus tehingute arvu langus juba möödunud aasta teises pooles ning sealt edasi on jäänud stabiilseks.
"Tegelikult see tehingute arvu langus toimus 2018. aasta teises pooles. Esimene pool oli aktiivne ja siis toimus pärast suve eelmisel aastal tükkide arvu langus, mis mõjutas kogu aastat sellega, et eelmisel aastal tehingute arv langes umbes kuue protsendi võrra," rääkis Vahter.
Ta ütles, et mingist kriisist kinnisvaraturul kindlasti rääkida ei saa ning tehingute vähenemine viitab kiire kasvu lõppemisele ja teatud stabiliseerumisele, kusjuures hinnad veel kasvavad.
"See on esimene märk sellest, et tavaliselt hakkab kõigepealt tehingute arv langema, siis hakkab hind langema. Nüüd seda hinna langust pole olnud, ainult tehingute arv on langenud ja jäänud stabiilsele tasemele. Selleks, et hinnad hakkaks langema, peab ikka majanduses midagi toimuma, kas siis palgad langema või laenu enam ei saa," selgitas Vahter.
Selliseid märke Vahteri sõnul esialgu näha ei ole.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas ERR
Kiire tehing!
Helista: +372 56 486 711
Lisa kommentaar