Maja korda riigi abiga: korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

Märtsi lõpus jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot ja taotlusi hakkas KredEx vastu võtma 1. aprillist. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Alustada tuleb energiaauditist

Korteriühistud kiirustama siiski ei pea, sest hinnanguliselt saab rekonstrueerida umbes 1000 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu 2020. aastani. Enne KredExi poole pöördumist tuleb tellida ka energiaaudit ja -märgis ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusluba.

KredExist rõhutatakse, et peale rekonstrueerimist vähenevad hoone küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni. KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu ütleb, et ühest malli siin siiski pole. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju suurusest, hoone tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ räägib ta. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Korteri väärtus tõuseb

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Lisaks viitab Reinsalu ka EL-i hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis sai ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutleb ta.

Rekonstrueerimistööde toetust pakutakse kolmes osakaalus: 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, sõltuvalt saavutatavast energiatõhusustasemest ja töödest.

Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem. Reinsalu ütleb, et sealkandis on küsimuseks ka teadlikkuse suurendamine, et korteriomanikel oleksid selged kõik põhjused, miks on kasulik oma maja korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Levinud argument on, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad nii väiksed, siis pole rekonstrueerimisest mõtet seal rääkida. Kui aga süveneda, siis ilmneb, et Narvas on muust Eestist madalamad soojuse hinnad, kuid näiteks Jõhvis, Sillamäel või Kohtla-Järvel on hinnad suhteliselt samad mis mujal Eestis,“ sõnab Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka eri nõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuste puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. See võib tunduda lihtsalt lisakuluna, kuid tegelikult vähendab see tunduvalt majaelanike terviseriske.

Toetuse täpsemad tingimused on kirjas KredExi kodulehel.