Maksuvabastuse saamiseks peab eluruumi kasutamine igatepidi tõendatud olema

Kinnisvara soetamisega seotud maksud tuleb läbi mõelda juba kinnisvaratehingu planeerimisel ehk aegsasti enne seda, kui hakata notariaega planeerima. Inimese jaoks, kes ei teosta kinnisvaratehinguid äritegevuse raames ega ka tulu teenimise eesmärgil, on ilmselt kõige olulisem küsimus tulumaksu maksmise kohustus. Igal füüsilisel isikul on sealjuures üks kord kahe aasta jooksul õigus müüa tulumaksuvabalt alalise elukohana kasutatud kinnisasja.

Elukoha mõiste

Kinnisvara elukohana kasutamine on tsiviilseadustiku üldosa seaduses kenasti defineeritud. Arco Vara kinnisvarabüroo juriidilise osakonna juhi Evelin Kanteri sõnul on see aga mõiste, mis üsna paljud inimesed eksiteele viib. «On laialt levinud müüt, mille kohaselt võluravimiks on rahvastikuregistris konkreetse kinnisasja kuuks-kaheks enda elukohana registreerimine ning probleem ongi lahendatud,» märkis Kanter. Tegelikkus on aga sootuks teine.

Elukoha faktiline kasutamine või ka mittekasutamine tuleneb elulistest asjaoludest ning tuleb maksumaksjal vaidluse korral teinekord ka endal tõendada. «Kui korteriomandi omanikku näeb majarahvas heal juhul korra aastas ühistu koosolekul, ent üürnikud regulaarselt silma hakkavad, saab omanikul olema äärmiselt keeruline tõendada eluruumi faktilist kasutamist oma elukohana,» tõi Kanter näite.

Küll aga on võimalik tõendada eluruumi kasutamist oma elukohana, kui näiteks töö- ja elukoht on erinevates geograafilistes punktides ja liikumis- ja elamisformaat jagunebki näiteks Tallinnas töötamise ja nädala sees ööbimise ning Tartus elamise ning nädalavahetustel elamise vahel.

Maksu- ja tolliameti juhend

Maksu- ja tolliamet on välja andnud juhendi, mis selgitab täpsemalt kriteeriumeid, mille põhjal selgitatakse välja inimese poolt konkreetse kinnisasja kasutamine. Lisaks sätestab tulumaksuseadus rea juhtumeid, kus vara, sealhulgas kinnisasja, võõrandamisest saadavat tulu ei maksustata.

Allikas postimees.ee