Pikalt detailplaneeringut oodanud arendus tooks Paljassaarde 50 000 elanikku

Lagunevas kaubasadamas, kus enne pronksiööd käis vilgas kivisöe ja väetisevedu Venemaa vahet, on praegu vaikelu. See võiks olla Tallinna üks suurimaid kinnisvaraarendusi. Hinnalisest Noblessneri kvartalist mõnesaja meetri kaugusel, ootab Paljassaare sadam juba üle kümne aasta detailplaneeringut. Sinna on kavas rajada 2500 korterit ja ärikvartal, mille kõrgemad majad oleksid 13-korruselised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi Paljassaares on kinnistud paljude omanike vahel jagatud, on kaks suurimat arendajat koondunud kahe ettevõtte alla. Need on Ecobay, mis soovib rajada Paljassaare reoveepuhastusjaama lähistele 480 000 ruutmeetril laiuva arenduse, ja Bolton Real Estate, kes tahab välja ehitada elamu ja äripinna 340 000 ruutmeetril.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et linna eesmärk on anda Paljassaare sadamale teist funktsiooni. See võiks olla oluline paik, kus oleks nii elamuid kui nüüdisaegseid äripindu.

"Võiks olla midagi Noblessneri laadset," sõnas Novikov. "Kui on selline perspektiiv nagu täna - eeskätt puudutab kalatööstust ja laevatööstust, siis ei ole sellel planeeringul tänasel kujul erilist mõtet."

Bolton Real Estate'i juhataja Mirjam Marastu märkis, et kui pärast kuut aastat on teema uuesti päevakorrale tõusnud, tuleb see talle üllatusena. Arendajad on sadama territooriumil asuva Leedu kalatööstuse ja laevaremonditehasega aastaid piike murdnud, aga Marastu sõnul on tänaseks riskid kaardistatud ja vajalikelt ametitelt sisuliselt kooskõlastused käes.

"Paljassaare kalatööstuse teemat, ammoniaagi teemat oleme väga põhjalikult arutanud keskkonnaametitega, nii Tallinna keskkonnaameti kui ka riikliku keskkonnaametiga ja 2013. aastal ametid, kui ma peast ütlen, mõlemad ametid kooskõlastasid," rääkis ta.

Novikovi sõnul on puudu majandusministeeriumi kooskõlastus ja ka Tallinna sadama kooskõlastus, kes ei ole saanud selgust, mis saab edasi kaidega.

"Puudu on terviseameti kooskõlastus, mis ei ole saanud selgust, milline on tulevikus realiseeritava ehituse ohuala," loetles abilinnapea.

Arendaja laiutas seepeale käsi ja ütles, et on enda poolt kohustuslikud allkirjad kogunud ja omanike kannatus on proovile pandud.

"Tõesti on proovile pandud, aga omanikud usuvad, et kogu see ala saab muutuma. Ja ala saab muutuma ainult siis, kui detailplaneering kehtestatakse. See peaks olema ju ka linna huvides," nentis Marastu.