Siim Kallase ettepanek: kogu Kreeka täielikule isemajandamisele! 

Kreeklased peaksid lõpuks oma saatuse üle otsustamise enda kätte võtma. Ma mõistan Kreeka nooremapoolse eliidi frustratsiooni. Kreeka võlg on liiga suur ja selle tekkimises ei ole praegune põlvkond süüdi. Liiga kergelt võeti Kreeka Euroopa Liitu. Liiga kergelt võeti Kreeka eurotsooni. Liiga kergelt on valitsus igalt poolt laenu saanud. Ja nüüd muudkui oled peksupoiss.

Iseseisvuse taastamine majanduses tähendab, et tuleb lahti saada kaugelt üle jõu käivast võlakoormast. Maksejõuetuse väljakuulutamine on paratamatu. Seejärel saab lasta käiku oma raha ja hakata oma majanduspoliitikat ise määrama. See tähendab Kreeka lahkumist eurotsoonist ja oma teed mööda minekut.

Kui loobutakse eurost ja võetakse kasutusele oma raha, loob see tegelikult uut usaldusväärsust. Viimase aja arutelude käigus on mainitud ka võimalikku võlausaldajate konverentsi, mis võib osa Kreeka võla kustutamisega nõustuda tingimusel, et minnakse üle isemajandamisele. Lisaks toetab see ka rahva väärikust: hetkel on küll raske, aga tuleme ise august välja ja keegi ei õienda meie kallal. Kreeka majanduspoliitika probleem pole mitte niivõrd suur võlakoorem, vaid asjaolu, et riiki ei suudeta majandada ilma täiendava välisrahata, võõra rahata. Sellest lahtisaamiseks on tarvilikud reformid, mida võimaldab oma rahale üleminek.

Mis oleksid sellise otsuse plussid laiemas kontekstis?

• Esiteks, puhtrahanduslikult tähendab Kreeka kuulutamine maksejõuetuks eurosüsteemi tugevnemist. Nagu ettevõttes – kirjutatakse maha kahjumid, korrastatakse bilanss, taastatakse süsteemi usaldusväärsus ja elu läheb edasi. Majanduses tuleb kahjumeid ikka ette ja kui neid ei suudeta katta, järgneb pankrot.
• Teiseks, Kreeka abistamine üha suuremas mahus diskrediteerib euro stabiilsuse tagamiseks loodud reservi, nn ESMi ja ka muude abistamisvõimaluste usaldusväärsust. Ei ole mõtet teha avaldusi, et Kreekale ei anta lisaraha. See lisaraha on juba reservi antud ja läheb sealt Kreeka kätte ilma liigse vaidluseta. Seitse miljardit juba läks, nagu muuseas räägitakse veel 86 miljardist. See on tohutu summa. ESMi kogumaht on 500 miljardit. Sealt on Kreekale antud juba 141,8 miljardit, nüüd läheb veel – kui palju? Aga teised? Kreeka puhul hakkad iseenesest kasutama sõna “andma”, mitte “laenama”. Euroriikide raskuste korral abistamise idee, mis on õige ja vajalik, muutub kahtlaseks. Kui näiteks Eesti vajaks sealt abi, on avalikkuse hoiak Kreeka tõttu vastumeelne.

Peale nn programmiraha on Kreeka pangad sel aastal Euroopa Keskpangalt saanud 76 miljardit eurot erakorralist likviidsusabi. Komisjonist on tulnud ettepanek anda struktuurifondidest seitsmeks aastaks Kreekale planeeritud 35 miljardit eurot kohe kätte. Miks mitte teistele?

Mitte üks riik maailmas pole saanud nii suurt rahalist toetust kui Kreeka. See ärritab IMFi.

• Kolmandaks, Kreeka majanduspoliitika on olnud ja on nüüd jälle põhimõtteliselt teistsugune, kui põhjapoolses Euroopas õigeks peetakse. Põhjapoolses Euroopas peetakse heaolu kasvu aluseks tööd, Kreekas on selleks siiamaani peetud kulutamist, ükskõik kust raha selleks ka ei tule. Iga Kreeka kodaniku kohta on kulutatud võlaraha jääk 30 000 eurot, seda ilma lisaks kavandatava 86 miljardita. Kahe lapsega perekonna kohta peaks Kreeka olema suuteline tagasi maksma 120 000 eurot, mis on tõesti vähetõenäoline. Kreeka majanduspoliitika on olnud laenamise, puudujäägi ja kulutamise suhtes kahtlemata äärmuslik, aga sellel on palju toetajaid ja pooldajaid kogu Euroopas. Sellepärast on neid, kes püüavad igati vältida Kreeka maksejõuetuks kuulutamist, üsna palju. Kreeka maksejõetuks kuulutamine tähendab ka selget sõnumit, et eelarve tasakaal ja korras rahandus on see majanduspoliitika, mis Euroopas töötab ja mis on nii sotsiaalpoliitika kui ka konkurentsivõime alus. Ja vastupidi…
• Neljandaks, Kreeka maksejõuetus on tervendav kogu Euroopa pangandussüsteemile. Küsimus pole kahjumites. Need on juba ammu maha kirjutatud või ootavad katmist selleks loodud reservidest. Kreeka endisel rahandusministril Varoufakisel on õigus, kui ta süüdistas Kreeka võlakriisis ka heldeid laenuandjaid ja nõudis vastutuse jagamist. Riikidele antakse laenu tõepoolest lahedasti. Panga bilansis on riikidele antud laen nimelt 0-riskiga, samal ajal kui tavalistele ettevõtetele antud laen on 100%-lise riskiga. Pole ju mingit mõtet anda lennundusettevõttele laenu, kui riigilaenu tingimused on võrreldamatult soodsamad. Selline asjade seis on ebaloomulik ja suur privileeg pankadele, sest pole mingit vajadust oma kasumit riskireservide loomiseks vähendada. Kreeka võlakirjade tühistamine muudab kogu pangamaailma. Seepärast on ka suurpankade toetus Kreekasse raha pumpamisele väga tugev.

Tervikuna tundub, et viimasest pooleaastasest sekeldamisest tuleb Kreeka praegune valitsus välja võitjana. Uuesti antakse palju raha. Lubatud reformide elluviimiseni on pikk tee ja see on risustatud saatanlike detailidega. Kui seda teed üldse minna tahetakse, sest valitsev partei on ju nende põhimõtete vastu.

Autor Siim Kallas.

Allikas Eesti Ekspress.