Tähtajaline või tähtajatu üürileping?

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Ei ole väga asjakohane soovitus eelistada tähtajatut lepingut sel põhjusel, et siis saab üürniku probleemide ilmnemisel kolmekuulise etteteatamisega korterist välja visata. Kui üürnikuga on probleeme, jääb üürileandjale ka tähtajalise lepingu puhul üürilepingu erakorralise lõpetamise võimalus.

Üürileandjat huvitab rahavoog

Üürileandja huvi peaks olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tähendab katkestusteta rahavoogu. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ilma vahepealseid suuremaid remonttöid ette võtmata ja uue üürniku otsimise perioodil vakantsuse kulu kandmata.

Kui üüriinvestor eelistab siiski sõlmida tähtajatu lepingu, peab ta jälgima, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kolme- või kuuekuulised üürilepingud. Lühiajaliste üürilepingute hinnatase on just suurema vakantsuse tõttu märksa kõrgemal kui pikemaajalistel lepingutel.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Lisaks peab üürileandja kulutama reklaamile, võib-olla ka näiteks koristusteenuse tellimisele või amortiseerunud mööbli asendamisele.

Katseaeg üürnikule

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda esialgu tähtajalise lepingu sõlmimist no katseajana üheks aastaks. Kui selle aastase üüriperioodi jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Praktikas sõlmitakse väga sageli üürnikega üheaastased tähtajalised lepingud. Selle lepingu lõppemisel soovib üürileandja enamasti üürihinda kergitada. Kui neis läbirääkimistes kokkuleppele jõutakse, siis pikendatakse üürilepingut veel järgmiseks ja siis jälle järgmiseks aastaks.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.