«Kogu selle arutelu peamine küsimus on - kuidas vanalinn tuua Tallinnale tagasi? Kuidas teha nii, et siinsed elanikud kaaluksid vanalinna elukohana rohkem ning kuidas teha nii, et mittevanalinlased sinna rohkem satuksid ja ka muul eesmärgil kui meelelahutus,» selgitas Vähi.
Ta toob välja ka kolm võimalikku lahendust. «Et peatada kohalike lahkumine, tuleb tõsiselt käsile võtta sealne meelelahutussektor. Kuigi elame vabaturumajanduses, peame ilmselt alla neelama mõruda pilli ja tunnistama, et liigne baaride,klubide ja stripibaaride hulk rikub sealset elukeskkonda,» nendib Vähi. «Ilmselt tuleb seada piirangud lahtiolekuaegadele ja asutuste profiilidele tegevuslube andes.»
Kinnisvaraspetsialisti hinnangul tuleb lõdvendada ka muinsuskaitsetingimusi, aga nii, et pärandi kaitse ja elamistingimuste kaasajastamine ei konkureeriks, vaid täiendaksid teineteist. «Paljudel juhtudel lükatakse vanalinn elukohana kõrvale näiteks lifti puudumise tõttu kõrges majas, halva ventilatsiooni, suurte küttearvete ja vähese valguse tõttu. Nii on asum muutunud järjest enam elukohaks neile, kes käivad sealt vaid läbi või elavad Eestis hooajaliselt,» leiab ta. «Vanalinna liigne muuseumlikkus (sest ka pisiasjad on keelatud) on hakanud sellele vaikselt vastu töötama.»
Vähi sõnul tuleb lahendada ka parkimisprobleem ja mitmekesistada kaubandusvõrku. «Kaitsevööndisse tuleb lubada ehitada keskkonda sobituvaid parkimismaju ning näiteks linna pindadel soodustada ka muude ettevõtlussektorite kui suveniirikauplus, tekkimist,» mainib ta.
Vanalinna hinnatase pole hetkel enam üldse väga suureks teemaks, sest võrdluses ümbritsevate linnaosadega on see tema sõnul võrreldes kümne aasta taguse ajaga vähemkontrastne. «Suuremaks eesmärgiks on aga vanalinna kui asumi taassidumine muu Tallinnaga - hoides koos nii turismi kui ka kohaliku igapäevaelu,» võtab ta kokku.
Allikas Postimees Kodu.
Lisa kommentaar