Liiga lähestikku asuvate majade probleem on sage. Arendaja tahab ehitada võimalikult suure hoone, aga naaber ei soovi vaatest ega päikesevalgusest loobuda. Juristid soovitavad vaatest ja päikesevalgusest loobumise eest raha küsida. Arendajad loodavad, et naabrid teevad neile kingituse.
Päikesevalgus ja hea vaade on kaitstavad, aga ka müüdavad. Samuti on võimalik varem kokku leppida, et sinu naaberkrundile ei ehitataks mitte kunagi liiga suurt monstrumit. Kui sellist kokkulepet ei ole ja hoone varjab sinu aknaid, on õigus nõuda hüvitist, kasvõi kohtus. Ärilehe andmetel on selliseid tehinguid Eestis juba tehtud. Avalikkuse ette on neist jõudnud vähesed, sest arendajad ei soovi, et hüvitise nõudmine muutuks sagedaseks.
Kuidas tekkis pretsedent? 2000-ndate esimeses pooles algas märgilise tähendusega kohtuprotsess, kus üks õpetaja võttis ette sõjakäigu Võru linna ja Wõro Kommertsi vastu. Wõro Kommerts oli saanud õiguse ehitada oma neljakorruseline ärihoone otse kortermaja vastu, varjates suuresti päikesevalgust. Pärast ehitust paistis õpetaja aknasse päevas päikesevalgust ainult 40 minutit. Vaidlus jõudis riigikohtusse ja õpetaja sai seal võidu. Toona kirjutati meedias, et arendajate elu muutub nüüd täielikult, Eesti ehitustegevus tõmbub koomale ja arendajatelt hakatakse miljoneid nõudma.
Loe lisas Ärilehest.
Kuidas tekkis pretsedent? 2000-ndate esimeses pooles algas märgilise tähendusega kohtuprotsess, kus üks õpetaja võttis ette sõjakäigu Võru linna ja Wõro Kommertsi vastu. Wõro Kommerts oli saanud õiguse ehitada oma neljakorruseline ärihoone otse kortermaja vastu, varjates suuresti päikesevalgust. Pärast ehitust paistis õpetaja aknasse päevas päikesevalgust ainult 40 minutit. Vaidlus jõudis riigikohtusse ja õpetaja sai seal võidu. Toona kirjutati meedias, et arendajate elu muutub nüüd täielikult, Eesti ehitustegevus tõmbub koomale ja arendajatelt hakatakse miljoneid nõudma.
Loe lisas Ärilehest.
Lisa kommentaar