Põhimõttelisematest muudatustest on uue eelnõuga muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise tähtaegu, senise kolme kuu asemel on see lühendatud kahele kuule. "See tähendab, et üürileandjal on võimalik leping lõpetada kiiremini üürnikuga, kes on oma kohustuste täitmisega viivitanud," rääkis justiitsministeeriumist eraõiguse talituse nõunik Kaidi Urgas "Vikerhommikule".
Teiseks olulisemaks muudatuseks on Urgase sõnul see, et uus regulatsioon võimaldab üürileandjal jätta korteri remondifond üürniku tasuda, mis on senises praktikas segadust tekitanud. Samuti lubatakse kokku leppida remondikohustuses, et üürnik peaks pinnalt lahkudes taastama korteri samasse seisundisse kui see oli tema sisse kolides.
Kaotatakse ka seni eluruumide puhul kehtinud absoluutse leppetrahvi keeld, edaspidi võib üürilepingus sätestatud tingimustel üürnikule ka leppetrahvi kohaldada.
Urgase sõnul on siiski ka erandeid ning üürileandja saab nõuda näiteks kulunud tapeedi vahetamist, kuid mitte pesumasina remonti.
"Põhimõte peaks olema see, et kohustus saab tekkida vaid siis, kui pooled on selles kokku leppinud, et üürnik on endale teadlikult võtnud selle kohustuse ja eelkõige me näemegi selle puhul, et kui siin tõesti viis–kümme aastat on möödunud, siis see et seinte peale on täkked tekkinud, mida peaks pahteldama või tapeet on juba värvi muutnud ja võiks vahetada või sellised asjad, mida saab suhteliselt lihtsa vaevaga teha, et need oleks need asjad, mida üürnik saaks teha," märkis ta.
"Aga see, et kulunud on korteris olnud pesumasin kui seda on kasutatud paar aastat või mingit muud tehnikat, siis see kulumine ei lähe sinna alla, need asjad on eraldi regulatsioonist välistatud," sõnas Urgas.
Uus eelnõu tegeleb siiski vaid lepinguõiguse küsimustega aga näiteks niinimetatud puuküürnike välja tõstmiseks regulatsioon lisavõimalusi ei anna.
Vajadus seadusemuudatuse järele tuleneb Urgase sõnul turuosaliste murekohtadest ning uus regulatsioon muudab üürisuhte sõlmimise võimalused paindlikumaks.
Urgas rõhutas, et nõudmised üürnikule peavad olema sätestatud kirjalikult üürilepingus, mis annab üürnikule võimaluse kaaluda, kas ta soovib endale sellise kohustuse võtta või mitte. "Iga lepingu, iga punkti puhul tuleb need kohustused läbi mõelda, aga ilma kokkuleppeta ei saa neid lisakohustusi panna," lisas ta.
Üürnikele uus regulatsioon senisest enam kaitset ei paku, samas nähakse ette piirmäärad leppetrahvidele, et vältida meetmete kuritarvitamist ning korteri omanik ei saaks leppetrahvist teha uut tuluallikat.
"Kui kokkuleppevabadust suurendatakse, siis me oleme iga muudatuse puhul näinud kaitsemehhanismid ette sellele, et seda kuritarvitamist vältida," sõnas Urgas.
"Remondikohustuste puhul oleme näinud ette, et neid saab ainult lepingu alguses sõlmida, et inimesel oleks võimalik arvestada selle kohustusega üüri suuruse läbi rääkimisel," lisas ta.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas ERR
Lisa kommentaar