«Kui korteris elatakse sama-aegselt ise või on see üürile antud, pole probleemi, kuid palju müüakse ka elamispindu, kust on juba välja kolitud ning siis on see teema vägagi aktuaalne,» leiab ta. Kuigi spetsialistidelt saab alati nõu, milline on tegelik hinnatase, mängivad müüja emotsioonid tema hinnangul tugevat rolli. Ja see on ju inimlikult täiesti mõistetav. Siiski tasub spetsialisti hinnangul teha väike arvutus.
«Oletame, et teie täiesti keskmise kolmetoalise korteri turuhind on 85 000 eurot, kuid vaadates portaale, otsustate alghinnaks panna 92 000 eurot. Praegu, rahunenud kinnisvaraturu situatsioonis, on vägagi tõenäoline, et pakkumisprotsess hakkab niisuguse hinna puhul venima,» kirjeldab ta. «Igakuised kommunaalkulud, mis jahedal perioodil sisaldavad isiklikust tarbimisest mittesõltuvat küttehinda on keskmiselt 180-220 eurot kuus. Seda raha maksate tühja korteri eest,» toob Vähi näite.
«Kui panete korteri müüki septembris ning ootate soovitud hinnaga ostjat kevadeni, olete kommunaalkuludele kulutanud ca 1600 eurot. Kevadel otsustate hinda langetada turutasemeni, kuid siis läheb veel aega, sest pakkumisi on palju ning ostjad on valivad. Lõpuks, suvel jõuate notarisse, hind on jõudnud turutasemeni, kuid kommunaalkuludeks olete kokku maksnud juba pea 2000 eurot,» toob ta välja. «Seega ei saa te korteri eest mitte 85 000, vaid hoopis 83 000 eurot. Kui siia juurde lisada ka pakkumisprotsessi ajal makstud võimalikud laenumaksed, on teie rahaline kaotus veelgi suurem,» kirjeldab ta.
Vähi soovitab kõigil enne müügiga alustamist vaadata turgu realistlikult, teha köögilaua taga hulk arvutusi ja vajadusel küsida nõu.
Allikas Postimees Kodu.
Lisa kommentaar