Vanem abielupaar: suurest elamispinnast loobumine muutis suhet tundmatuseni

Suurbritannias soovitavad poliitikud tungivalt inimetel oma hiiglaslikud, aga suures osas tühjad elamispinnad väiksemate vastu vahetada. Samuti julgustatakse kõiki omama vähem asju. Üks mitte enam esimeses nooruses abielupaar otsustas soovitusi kuulda võtta, vahendab Daily Mail. Abielupaari naispool Libby Purves ütleb, et mõistab poliitikute soovitust: tõepoolest, mis mõttega hoiavad kaks üle 60aastast inimest kinni kunagi palju suuremale perele ostetud majast, kui lapsed enam ammu kodus ei ela? Parem müüa see kellelegi, kel suure elamispinna järele tõesti vajadus on.

«Ma vaatasin meie Suffolki majas ringi ja sain aru, et selline eluviis pole päris mõistlik. Pooltühjad kummutid, kuhu midagi sisse pole panna, samas kui panipaigad ajavad üle tränist, mida keegi kunagi ei kasuta. Hunnik raamatuid, mis koguvad tolmu ja mida keegi kunagi enam ei loe. Emalt päritud esemed. See kõik tundus väsitav. Tundus, et ka maja on meist väsinud,» räägib Libby otsuse küpsemisest.

Tuleb olla tugev

Libby räägib, et asja arutades avastas ta, et paljud on kas mõelnud täpselt samamoodi liiga suureks jäänud kodust loobuda või seda juba tegemas. «Üks mu sõber ütles, et praegu on ideaalne aeg. Praegu, mil me oleme oma 60ndates. Ta soovitas asjaga mitte venitada, sest paari aastakümne pärast polevat see tõenäoliselt enam meie vabatahtlik otsus ja väga suure tõenäosusega kolitaks meid siis pigem vanadekodusse kui et otsitaks maja asemel meile jõukohasem korter,» räägib naine. Praegu aga suudab abielupaar asja võtta kui uut põnevat seiklust. Sest kes ütles, et 60ndates peaks elu läbi olema?

«Asjadest vabanemine on muidugi jõhker. Selle ala spetsialistid ütlevad, et kaduma peab kõik, mida sa hoiad alles igaks juhuks. Seepärast võta endale aega – alusta pool aastat enne kolimist. Esmajoones viska või anna ära kõik, millest sul tõepoolest kahju ei ole. Edasi mine karmimaks. Pea aga meeles, et suuri järeleandmisi sa teha ei saa, sest uus elukoht on väiksem kui praegune,» õpetab Libby.

Ta teab, et paljude meelest on nende lugu hale ja traagiline. «Mina nii ei ütleks. Meil on tunne nägu äsjaarmunuil, kes on soetanud oma esimese kodu. See on väga põnev!» kiidab ta.