Äripäeva arhiivlugu aastast 2007, SEB: kinnisvarakriis tuleb aastail 2008-2009

„Mõningal määral tuli ootamatult, et jahtumine nii kiiresti tuli. See on kinni emotsionaalses ootustes. Kui 2005-2006 aastal oli 80% eestlastest veendunud, et elu läheb paremaks, siis nüüd ollakse pessimistlikumad ja ei osteta elupindasid. Kuid selle mõju alles levib ja see annab tunda ka järgmisel aastal, kui selle mõju levib ehitussektorisse. Transiidisektor on oma osa kätte saanud. Ka hotellid, sest Soome turistide asemel ei ole saabunud Vene turistid. Ehitusturul toimuva mõju levib ka ehitusmaterjalide turule, sest see on kohalik äri ning puidutööstus omakorda kannatab Vene tollide tõttu. Autode müük on kiiresti langemas, sest auto on luksuskaup. Tagasilööke on saabumas ka eratarbimises, kuigi numbrid on veel head,“ ennustas Unt.

Undi sõnul on pangandusanalüütikud hoiatanud kriisi eest juba 2001. aastast ja 2006. aastal hakati juba laenutingimusi karmistama. "Kuid kes ikka tahab kuulata nõu, mis raha sisse ei too. Ise tahetakse ikka pead ahju toppida, et vaadata, kas põleb ära või mitte. Ja kui vaadatakse, et müük ei lähe enam nii hästi, siis alles hakatakse mõtlema. Ka SEB ei saanud täielikult rahakraane kinni keerata, sest turul valitseb konkurents ja kui üks ei anna, siis mujalt ikka saab," ütles ta.

Undi sõnul on väikesed kinnisvaraarendajad arvestanud kiire müügiga. „Halvasti on, et turul on palju ja haavatavaid mängijaid, sest kui kriis kestab kuue kuu asemel kaks aastat, siis on riskid suuremad. Arco Vara elab ka pikema kriisi tõenäoliselt üle,“ märkis ta. „Tekkimas on uus trend: pinda on, ehitajaid on ja raha on, siis paljud mõtlevad büroopindadele. Tõenäoliselt kordub büroopindade turul see sama, mis elamuehituses,“ lisas Unt.

„Kindlasti ei aita meie stabiliseerumist maailmafinantsurgudel valitsev ärevus. Riski ja hinna suhe on paigast väljas, kuna on toimunud pikk majandustõus, näiteks eluasemelaene on antud 0,6%lise intressiga. Eesti on väike majandus, mis on seotud Euroopaga. Kui ümbritsev keskkond jääb heaks, siis suuri tagasilööke ei tule,“ arvas ta.

Unt ütles seminaril, et ostjate hulk jääb samaks, kuid see ei kata ära juurde tulevat nõudlust. „Ka sünnib palju lapsi ja inimesed tahaksid kahetoalistest korteritest suurematele pindadele kolida, kuid nad ei tee seda, sest puudub usaldus ja teatakse, et vana pinna müümisega võib probleeme tulla. Kui arendaja teeks sellisele kliendile elu mugavamaks, oleks tal üks turunišš, milles edukas olla,“ arvas Unt. Turul on 150 000 klienti, kes võiks laenu võtta. „Praegu on psühholoogiliseid tegureid, mis neid takistab. Ostetakse rohkem järelturult, sest sealt on hinnad rohkem alla tulnud. Elamufond on vana, inimesed ei taha elada elujärje paranedes lõputult Mustamäe paneelmajades,“ nägi ta asja positiivset külge. Ta ennustas, et põhi on aastal 2008-2009 ja siis edasi läheb paremaks.

Eesti ettevõtjatel puudub Unti sõnul tihti plaan B. „Ei arvata, et midagi võiks halvasti minna. Kui küsida ettevõtte käest, et kui äri ei kasva 20%, mis siis saab, teatatakse, et ma võtan teisest pangast laenu. Väljumisstrateegia peab olemas olema, seni ei ole riskijuhtimine tähtis olnud ja riskid kipuvad kontsentreeruma. Kui midagi läheb halvasti, läheb väga halvasti. Äriplaani tuleb teha pikaajaliselt, mõeldes sellele, kuidas elada üle majanduslangused,“ soovitas ta ettevõtjatele.