Eesti-Soome ärinõustaja: Soomes on riiklikest üürikorteritest kujunenud slummid

Olen seda teemat jälginud ja minule teeb muret, et Eesti poliitikud proovivad saada enamuse hääli, meelitades inimesi igasuguste totrustega. Riik ei ole rahamootor, vaid ettevõtjad ja nende tegevusse ei tohi sekkuda. Nõuate, et riik ehitaks kodud inimestele. Vastake palun, kuidas riigi või omavalitsuse  rahast piisab selleks?

Riigi raha tuleb puhtalt ettevõtja käest. Firmad tapetakse Eestis lihtsalt ära suure maksukoormusega.  Kõik raha laekub riigikassasse ettevõtjate toimingu tulemusena. Riik ei pea hakkama ettevõtlusega tegelema, kuna raha tegemiseks on vaja oskusi, mida riigil pole. Riik oskab nõuda makse ja saab neid.  

Ma olen avanud Eesti firmade toodetele turgu ja olen töödanud nõustajana nii Soome kui Eesti firmadele 30 aastat. Tean, kui raske on firmadel saavutada tulemust, laiendada firma tegevust, kui palju oskust nõuab oskusliku personali leidmine, rääkimata sellest, kui raske on firmadel pääseda enda toodetega turule ja sealt ka see tulemus koju tuua. Tean, kui palju peavad ettevötjad töötama 24/7, ohverdades nii vaba aja ja tihti ka perekonnaelu.

Eestis on piisavalt turul üürikortereid. Loomulikult nende tase pole igal pool tip-top, kuid igale rahakotile leidub midagi ja isegi väga tasemel kortereid üüritakse poole väiksema summaga välja, kui näiteks Soomes, kuid ehitamise kulud hakkavad olema võrdsed.  

Soomes on kujunenud üürikorteritest slummid. Kuna seal ei toimeta majaühistud, vaid linn proovib midagi kordineerida ja raske bürokraatia viib tulemuse ära. Minge mujale Euoroopasse, vaadake, mis toimub linnade  ja riigi poolt ehitatud kortermajades. Sama asi, nagu meil nõuka ajal - ka seal on kõik  lohakil, mustust täis ja näha ainult logelevaid meeste kampe ning burkades naisi. Peremeheta raha on kadunud raha - see on punkt number 1 turumajanduses.  

Mina, kui maksumaksja, olen muretsenud suure vaevaga endale ise kodu ja nüüd peaksin hakkama veel suuremaid lisamakse maksma, et keegi teine võiks minna elama valmis uude kodusse, kes ei taha tapeetigi enda seinal vahetada? See on suur ebavõrdsus.

Allles siis, kui inimene muretseb endale kodu ja maksab selle eest, tunnetab ta kodu tunnet. Kui ta selle eest vaeva ei näe, ei oska ta seda hinnata ega hoolitseda. Riik erastas ju kõikidele inimestele  kodud ära, kes soovisid.  Kuid nendest  suur osa  ei taha hoolitseda majade eest  ja nendel majadel   lastakse ära laguneda.

Soomannil on õigus. Riigimajad tekitavad juurde kunstlikult suurt bürokraatiat, igasugust sahkermahker tegevust ja loovad ebavõrdsust kogu ühiskonnas. Las ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, kuna turumajanduse konkurents hoolitseb päris hästi selle eest, et kortereid leidub ja et üürnikutel on valikuvõimalusi.

Parim tee oleks vähendada firmade maksukoormust ja alla 25-aastased võiks alustada ettevõtlust kergendatud bürokraatia ja maksudega. Siin oleks õige asi, millega proua minister võiks tegeleda.

Eesti peab võimaldama noortel alustada ettevõtlusega ja kui nendest jääks ellu kasvõi 30 protsenti, oleks see võit Eestile. Igasugused start-up rahad on kahe otsaga mäng. Kohe, kui raha muidu kätte tuleb, tahab ta ära kaduda kümne tuule poole.

Gümnaasiumite õppeprogrammi peab lisama ettevõtlusega seotud aineid ja eksameid. Kõige lihtsam oleks vabastada alla 25-aastased noored igasugusest bürokraatiast esimeste aastate jooksul, mil iga tund on vajalik ettevõtte tegevuse arendamiseks, mitte maadlemiseks kõrvaliste asjadega.