Eesti teise kvartali majanduskasv oli 0,9 protsenti

Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis.

"Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43 protsenti. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4 protsenti. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3 protsenti ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11 protsenti," tõi Müürsepp välja.

Lisandväärtus kasvas teises kvartalis sarnaselt mullusele teisele kvartalile 0,3 protsenti. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud.

Kõige kiiremini suurenes lisandväärtus valitsemissektoris – 2,6 protsenti. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus vähenes 0,1 protsenti, finantssektoris aga 0,7 protsenti.

Maksulaekumine oli teises kvartalis kõrge, seda eelkõige käibemaksu toel. Seetõttu kasvasid netotootemaksud hinnamõjusid arvesse võttes 4,9 protsenti.

Erinevalt esimese kvartali vähenemisest oli teise kvartali maksude panus SKP-sse eelmise aastaga võrreldes samal tasemel.

Eratarbimine kasvas teises kvartalis 0,9 protsenti. Kõige enam suurenesid kodumajapidamiste kulutused kindlustus- ja finantsteenustele. Samuti kasvasid tuntavalt väljaminekud infole ja sidele; vabale ajale, spordile ja kultuurile ning kodusisustusele. Kahanemist näitasid vaid üksikud kulugrupid: eelkõige vähenesid kulutused majutusele ja toitlustusele ning transpordile.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas viimase nelja kvartali kiireimas tempos – 2,4 protsenti.

Investeeringud jäid samaks, väliskaubandus jätkas kasvu

Investeeringud jäid teises kvartalis eelmise aasta sama aja tasemele, vähenedes 0,3 protsenti. Mittefinantsettevõtete investeeringud vähenesid 8,1 protsenti, teised sektorid näitasid aga kasvu. Finantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud suurenesid vastavalt 10 protsenti ja 10,1 protsenti. Kodumajapidamiste investeeringud kasvasid 7,2 protsenti ja mittetulundussektoris 8,5 protsenti. Suurima positiivse mõjuga olid valitsemissektori suurenenud investeeringud masinatesse ja seadmetesse (sh kaitseotstarbelised). Suurima negatiivse mõjuga olid mittefinantsettevõtete kahanenud investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse.

Väliskaubandus jätkas kasvu: eksport suurenes 1,6 protsenti ja import 2,4 protsenti.

Müürsepp tõdes, et väliskaubandus on kasvanud neli kvartalit järjest. "Netoeksport jäi 168 miljonit euroga plussi, mis on parim näitaja pärast 2023. aasta esimest kvartalit," lisas ta.

Kaubaveos ületas ekspordi kasv impordi oma. Kaubavahetuse suurenemist toetasid enim mootorsõidukid ja transpordivahendid, metalltooted ja mitterahakuld.

Teenuste osas jäi ekspordi 0,5 protsenti suurenemine impordi 4,5 protsenti kasvule alla. Kasvu vedasid äriteenused, arvutiteenused ja maanteetransport. Negatiivse mõjuga olid peamiselt ehitusteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 0,6 protsenti ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 0,5 protsenti.

Tugeva osa teise kvartali majanduskasvust moodustavad statistikaameti andmetel maksulaekumised ja valitsemissektori panus.

Enamik tõusu maksudest

"Enamuse sellest tuli siiski maksulaekumisest: tarbimine ja investeeringud. Ettevõtete panus majandusmahtu oli pigem tagasihoidlik - võibolla üks kolmandik sellest tegelikust majanduskasvust," ütles analüütik Triinu Tapver.

"Osa sellest kasvust on tingitud muidugi valitsemissektori palgakasvust, mis on ka nende üks komponentidest ja see oli teises kvartalis 4,5 protsenti, mis oli isegi kiirem, kui terve sektori lisandväärtuse kasv. Kui me vaatame ettevõtlussektorit, siis selle lisandväärtus oli nullilähedane," sõnas Robert Müürsepp.

Seega, kuigi suund on 0,9 protsenti ülespoole, ei tähenda see analüütikute hinnangul, et majandusel veel hästi läheks. Ettevõtlussektoris läks hästi pooltel valdkondadel, ülejäänud pooled virelevad jätkuvalt madalseisus. Rahvusvahelise energeetika- ja automaatika ettevõte ABB kuulub nende hulka, kellel tunneli lõpus valgus paistab.

"Ilmselt tingitud on see sellest, et meie turud on enamasti eksportturud. Meie toodang liigub üle maailma ja lisaks me oleme teinud aastal 2024 ja ka sellel aastal väga märkimisväärseid investeeringuid oma tootmisesse," sõnas ABB äriüksuse juht Argo Aavik.

"Me oleme suhteliselt veendunud, et me ületame oma eelarve ja ka siis majandustulemusi võrdlemisi suurelt. Kui pärituul on soodne, siis vähemalt 15 protsenti üle," sõnas Aavik.

Majanduse pöördumine kasvutsüklisse saab olema aga ülimalt aeglane ja seepärast hoiatab Tapver ka eksportturgudel tegutsejaid.

"See ei tule kohe kindlasti kiiresti ja seal võib olla ka erinevaid tagasilööke meie jaoks, eelkõige siis läbi eksportturgude, mis siis USA tollimaksude tõttu võivad tõepoolest nõrgeneda ja hoope saada," lausus Tapver.

Ja kuigi eelmisel nädalal eksis statistikaamet palgaandmetega, siis seekordses statistikas kahtlema ei pea.

"Seda ma võin küll väga sirge näoga öelda, et palgastatistika probleemid ei ole SKP numbrit mõjutanud," lausus Müürsepp.