Kalamaja Volta kvartali tulevikuvisioon

Tallinna Volta kvartali detailplaneering näeb sellesse Põhja-Tallinna piirkonda ette hulga uusi hooneid, millest kõrgeimad on 14-korruselised. Avalikul väljapanekul sai planeering mitmeid ettepanekuid ja vastuväiteid, muu hulgas muretsevad naabruskonna elanikud selle üle, et kavandatavad hooned on liiga kõrged ning piirkonna liikluskoormus kasvab tunduvalt.

Tänavu juulis ja augustis oli üle 11 hektari suuruse Volta kvartali detailplaneering avalikul väljapanekul. Planeeringu kohaselt muutub endine Volta tööstuskvartal nii, et kvartali äärde tuleb rohkem äri- ja kaubanduspindu ning keskele elukeskkond korterelamute ja pargialaga. Muu hulgas on plaanis rajada ka lasteaed viie rühma ja saja kohaga. Planeeringus peetakse võimalikuks, et tegu on eralasteaiaga.

Planeeringu seletuskirja kohaselt tulevad kvartali keskele viiekorruselised korterelamud ja pikk kitsas kuuekorruseline korteralamu. Uue sisetänava äärde jääb kõige madalam ehk kuni kolmekorruseline grupp vanu tootmishooneid, mis renoveeritakse elu- ja ärihooneteks.

Kvartali äärealal Tööstuse tänava ääres on juba olemasolev kolme- kuni kuuekorruseliste hoonete vöönd, kuid see tipneb tulevikus Tööstuse tänava ristmiku piirkonnas 14-korruseliste elu- ja büroohoonetega koos neid vööna ümbritseva kuni neljakorruselise ärihoonestruktuuriga. 14-korruselised hooned peaksid seletuskirja kohaselt täitma maamärgi funktsiooni. Mõlema hoone esimesele korrusele tulevad müügipinnad, järgmistele korrustele aga bürood. Ühe torni ülemistele korrustele tulevad samuti bürood, teise tuleb aga 85 korterit.

Põhiosa uutest äri- ja kaubanduspindadest on planeeritud Kalaranna ja Tööstuse tänava ristumisel moodustuva liiklussõlme kõrvale.

"Põhiline elamuala asetseb keskpargi kõrval jaotatuna kuude kvartalisse, millest igaühe moodustavad poolprivaatse sisehoovi ümber paigutatud kolm erineva tüpoloogiaga elumaja koos maa-aluse parklaga. Parkimise viimine maa alla loob võimaluse autovabale sisehoovile ja elujõulisele keskpargile," sedastab seletuskiri.

Volta tänav 34 korteriühistu juhtis avaliku väljapaneku ajal tähelepanu sellele, et võrreldes algse planeeringuga, kus ehitatavate korterite arv oli 691, on seda nüüdseks suurendatud 861-ni ja hoonestustihedus on kasvanud.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk vastas ühistule, et suurenenud hoonestustihedus ja korterite arv on tingitud arvutusvigadest detailplaneeringu eskiisis.

"Kuna detailplaneeringu menetlemise aeg on olnud pikk, siis on Tallinna linnaplaneerimise amet lubanud paralleelselt detailplaneeringu koostamisega Tööstuse tänava äärsete hoonete ümberehitamist (laiendamist) äripindadega korterelamuteks, sellest tulenevalt on korterite arv täpsustunud," selgitas Fjuk.

Volta 34 ühistu hinnangul on liiga kõrged ka mõned kavandatud hooned, eelkõige need, mis külgnevad Kalamaja miljööväärtusliku hoonestusalaga. Seega tegi ühistu ettepaneku kavandada Volta tänava äärsed hooned kuni neljakorruselised ning vältida pikki ja liigendamata hoonemahtusid. Liiga domineerivaks pidas ühistu kuuekorruselist krundile plaanitavat hoonet.

Sellega oli linnaplaneerimisamet nõus ja leidis, et kõnealused Volta tänava äärsed hooneosad tuleb tõesti kuni neljakorruselised teha ning seetõttu muutub ka ilmselt ala hoonestustihedus.

Ühistu peab piirkonda sobivaimaks kuni 45 meetri kõrguseid hooneid, kuid linnaplaneerimisamet märkis, et raudteeäärse ristmiku tähistamine kõrgemate hoonemahtudega on põhjendatud.

"Üksikute kõrgemate mahtude kavandamine on ka põhjendatud linna sooviga tihendada Tallinna kesklinnast jalutustee kaugusel ja hea ühistranspordiühendusega olevaid alasid," selgitas Fjuk.

Veel kritiseeris korteriühistu, et uut hoonestust on kavandatud liiga palju ja hooned paiknevad üksteisele liialt lähestikku, mistõttu on inimesed mures lisanduva autoliikluse, müra ja õhusaaste pärast. Lisaks tuleb Volta kvartali kõrvale Krulli tehase kvartal, kuhu planeeritakse umbes 1200 korterit, mis kasvatab liikluskoormust veelgi.

Fjuk vastas, et planeeringuala lahenduses on kavandatud keskne ühiskasutuses pargiala, mistõttu kavandati seda äärestavad hoonete grupid tihedamalt. Ühe hoonegrupi ära jätmine oleks oluline muudatus, mis ei ole põhjendatud.

"Liiklusprobleemid ei saa siiski olla linna arengut pidurdavaks teguriks. Tallinna liiklusprobleemide lahendamine ei ole Volta kvartali detailplaneeringu ülesanne ning nõuab ülelinnalist analüüsi," sõnas ameti juht.

Samuti toob Fjuk välja, et Volta kvartalisse kavandatav hoonestustihedus on isegi märksa väiksem kui naabruses asuval Noblessneri alal ning et Krulli kvartali detailplaneering on alles koostamisel ja sealne korterite arv ei ole veel selge.

Kopli ja Tööstuse vahele tuleb uus tänav

Fjuk tõi välja võimaluse, et Volta kvartali krundile kavandatud tänavat, mis suundub praegusel plaanil Kalaranna tänava pikendusena uude kvartalisse, on võimalik pikendada kuni Kopli tänavani. Sama teema tõi esile K-Projekt AS, mis koostab Krulli kvartali detailplaneeringut ja saatis samuti Volta kvartali planeeringule arvamuse.

Ettevõtte projektijuht Kätlin Hermann märkis, et Krulli kvartali planeeringus kavandatakse raudteeäärset tänavat, mis algab Kopli tänavalt ja viib Tööstuse tänavani, kus see ühendatakse Kalaranna tänavaga.

"Perspektiivset jaotustänavat sellisel kujul näeb ette ka koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering. Tänava ühendamine on märgitud ka Krulli tehase kvartali detailplaneeringu algatamisettepanekul, kuid tänavate ühendamist ei ole näidatud Volta kvartali detailplaneeringus," tõi Hermann välja.

Fjuk vastas talle, et perspektiivne raudteeäärne tänav jääb detailplaneeringu alast välja ja seepärast pole seda lahendust ka põhijoonisel näidatud, kuid selle ühendusega siiski arvestatakse ja sellega on nõustunud ka transpordiamet. Tänava äärde saab kavandada ka kergliiklustee.

M.P. Investeeringud OÜ on saatnud linnaplaneerimisametile ettepaneku krundil olevate paekivist hoonete kohta, mis on plaanis ümber ehitada kahe- ja kolmekorruseliseks rida- ja korterelamuks, loft-korteriteks või elamist ja tööd ühendavateks ateljee- ja bürooruumideks. Kõik need saavad oma sisehoovi ja tänavapoolse terrassi, kus teenusepakkujad saavad oma tegevust tänavaruumi laiendada.

M.P. Investeeringud soovis, et kõnealustesse hoonetesse tuleksid üksnes elupinnad, vähendamaks liikluskoormuse kasvu, mille ärifunktsioon võib kaasa tuua. Samuti muretses ettevõte, et äride külastajad pargivad autod tänavate äärde ja segavad liiklust.

Fjuk vastas ettevõttele, et äri- ja elamufunktsioon tõstab Volta kvartali elujõulisust, toob sinna elanikke ja töökohti. Kruntide kasutuse sihtostarve täpsustatakse aga hilisemas etapis. Parkimisprobleemide tekkides võib alale paigutada tänava ääres parkimist keelavaid liiklusmärke ning lisaks on ühele kruntidest kavandatud uus, Tööstuse tänavaga paralleelselt kulgev kõrvaltänav kahe sõidureaga, mille ääres on ka parkimistaskud. Liiklussageduseks prognoositakse seal 100-200 autot tunnis.

"Piirkonna liiklust aitab erinevate tänavate vahel hajutada ka perspektiivis raudtee äärde kavandatav Volta ja Krulli kvartalite tänavate ühendus," lisas Fjuk.

Vastuväiteid on esitanud ka mitu eraisikut. Üks Tööstuse 47d korteriomanik teatas, et ei nõustu Volta kvartali planeeringus kavandatud lahendusega ja soovib, et ühe kavandatud hoone asemele tuleks haljasala ja avalikud parkimiskohad Tööstuse 47d äripindade klientidele. Samuti ei pidanud ta vajalikuks kvartalisse lasteaia ehitamist, kuna liikluskoormus Tööstuse 47d ja lasteaia ümbruses suureneb tunduvalt.

Fjuk vastas talle, et lisaparkimiskohtade rajamine ei ole põhjendatud ning mis puudutab lasteaeda, siis praegu Tööstuse 47d hoones asuv Volta lastehoid pakub seda teenust 25 lapsele, aga kui planeeringualale tuleb tulevikus 861 korterit, ei saa nõustuda, nagu oleks uue lasteaia kavandamine alale põhjendamatu.

Teine eraisik muretseb Tööstuse 47d prügimajanduse pärast, kuna nende prügikastid on praegu alal, mis Volta planeeringus on ette nähtud valdavalt parkimiseks ja spordiks, ning üks inimene soovis teada, kui palju uued hooned olemasolevaid varjutavad ja kas hoonetest näeb üle.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimub 25. septembril kell 16 Põhja-Tallinna valitsuse saalis.

Allikas ERR