Dotsent Viktor Trasbergi sõnul toimis praeguse ülesehitusega majandus Eestis väga hästi veel 90ndatel, kuid juba 2000ndateks oli see end selgelt ammendanud. "Me saime eelmisegi kriisiga halvasti hakkama, sisuliselt kestab see edasi ja ega sellest pole midagi õpitud," viitas majandusteadlane 2008. a majanduslangusele. "Eesti majanduses oleks vaja läbi viia struktuurseid muudatusi, aga käibivad dogmad seda kahjuks ei võimalda."
Esimese asjana tuleks Trasbergi sõnul majanduse juhtimine poliitikast lahti siduda. Näiteks on küsimused, kas riik peaks laenu võtma või kas peaks rakendama progresseeruvat tulumaksu, muudetud meil rangelt maailmavaatelisteks ja poliitilisteks, ehkki tegelikult on tegemist pigem majanduskorralduslike tehnilist laadi teemadega.
Nõnda on küsimused maksusüsteemist või riigilaenust meil juba eos muudetud millekski selliseks, mille üle ei tohi vaielda, kuna valitsusel on kindlad seisukohad välja kujunenud. Sisuliselt on tekitatud ühiskonna jaoks selged dogmad. Ent kuni ei teki nende teemade üle vähemalt diskussioonigi, seni Eesti end ka praegusest majanduslikust seisakust välja ei raputa. "Eesti probleem on üsna selgelt see, et me ei ole suutnud kohaneda ega maailmamajanduse vooluga kaasa ujuda," tõdes Trasberg.
Ka ettevõtja Jüri Mõis oli sama meelt: Eesti kesine majanduskasv ei tulene niivõrd välismõjudest, kui just meie enda viletsusest. "Kuuldavasti oli 2000ndate alguses ülikoolides õpetatud, et tänapäeva maailmas enam kunagi ühtegi globaalsetmajanduskriisi ei tule, kuid nagu hiljem selgus, polnud see tõsi," muigas Mõis.
Eesti majanduskasv või kasvamatus oleneb tema sõnul aga üsna selgelt siinsetest poliitilistest otsustest. Mõisa arvates aitaks majanduskasvule kaasa immigratsioonisuurendamine ja mõningane maksureform. Mõis on 2014. a astmelise tulumaksu konverentsil öelnud, et kelle tulud on üle keskmise, peaksid maksma rohkem makse. Tema sõnul aitaks maksusüsteemi õiglasemaks muuta just astmeline tulumaks. Tema arvates peaksid maksusüsteemi iseloomustama sõnad nagu võrdsus, lihtsus ja solidaarsus.
Mõis rääkis, et Eesti maapiirkonnad tühjenevad inimestest hirmsa kiirusega, ainult et seda isegi ei osata märgata. "Keskkond on iseenesest siin võrdlemisi viljakas," ütles Mõis, kelle sõnul takistab rikkaks saamist ainult meie enda tölplus.
Mõis on palju kordi küsinud, mis tundega peaks maksuameti peadirektor pealt vaatama ja pungestama siit ja sealt mõne miljoni juurdepigistamise nimel, kui 80 pluss 80 mln pumbatakse riiklikesse lennuprojektidesse, rääkimata paljudest muudest ulmelistest, näiteks energiaga seotud kaheldava väärtusega üritustest, kus raha laialt vasakule ja paremale lendab.
Mõisa sõnul poleks mingi traagika 1-2% majanduskasv, sest see näitaks, et asjad lähevad siiski tasapisi paremuse poole. "Tavaliselt on ehitajad need, kes kriisist esimesena teatavad ja appi hakkavad hüüdma, aga vaadake pisut kesklinnas ringi, see on kraanasid täis,» mainis Mõis. «Seega ei ole otseselt põhjust rääkida kriisist, pigem vaiksest vindumisest, kus mõneprotsendine majanduskasv juba suurena tundub."
Ettevõtja Mati Väärtnõu on samuti seda meelt nagu Viktor Trasberg, et Eesti majandus on langenud dogmade küüsi. "Sotsiaalvõrgustikes võib sageli lugeda üleskutseid, et muudame maksusüsteemi, aga see üksi ei aita, sest vaja on vaadelda suuremat pilti," leidis Väärtnõu. "On selge, et praeguse majanduspoliitikaga me enam kaugele ei purjeta."
"Eesti konkurentsivõime on niivõrd väikene, et turu avatusest saadav kasu jääb meile samuti väga väikeseks," nentis Väärtnõu. "Või teisisõnu, meie majanduse arengutase ei võimalda euroliidu turul konkureerimist. Meie ressursid nagu tööjõud kahanevad järjest enam."
Väärtnõu sõnul algab iga haiguse ravi diagnoosimisest. "Alles siis, kui oleme endale olukorda ausalt tunnistanud, saame valida abinõud, mis meie majandust kõige vähem kahjustaksid. Kui selleks abinõuks on euroliidust eraldumine, siis tuleb ka seda analüüsida. Igal juhul on selge, et saame olla konkurentsivõimelised vaid turgudel, mis on arengult meie tasemel või meist allpool. Nagu Piirissaare vallavanem on öelnud: kui vanasti oli Piirissaar täis sibulapõlde, siis nüüd on ta täis metssigu."
Seega, mida suletumaks jäävad meile idapoolsed turud, seda väiksemaks kärbub Eesti majanduskasv.
Samal ajal on endine peaminister Andrus Ansip reipalt takka kiitnud, et näiteks transiit on Eesti jaoks marginaalne majandusharu. Tänaseks on tänu pronksmehe-avantüürile kärbunud kaubaveod viinud riikliku raudteeveoettevõtte EVR Cargo pankrotikünnisele. Küsimus pole Väärtnõu sõnul selles, kas pronksmees oleks tulnud eemaldada, vaid et kuidas seda tehti. Kuigi nagu Mati Väärtnõu ütles: ise me oleme need inimesed ennast valitsema valinud. Seega ei maksa ka majanduskasvu numbri üle imestada. Ta tõi ühe paralleeli eelmise vabariigiga. See läks põhja, kui 30% riigieelarvest kulus bürokraatia ülalpidamiseks. Nüüd oleme jõudnud samasse kohta. "Noh ja eks siis tulebki 0,6% majanduskasvu," ütles Väärtnõu.
Tänavu juulis märkis Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp Äripäevas, et nii aktsiaturgudel, keskpankadel kui ka valitsustel on kadunud igasugune reaalsustaju ning oodata on uut majanduskriisi. "On tekkinud erakordselt suur ajapomm, mille plahvatamine on vaid aja küsimus," tõdes ekspert. Mitmed maailmaorganisatsioonid on osutanud, et Eesti maksundus logiseb. Näiteks IMF on juba ligi kümmekond aastat tagasi viidanud, et autode ja kinnisvara maksustamine on meil väiksem kui ülejäänud Euroopas. Rahandusministri portfelli hoidnud Jürgen Ligi on sellistesse nõuannetesse suhtunud leebelt öeldes üleolekuga, soovimata neid soovitusi ellu rakendada.
Allikas: Õhtuleht
Helista +372 56 486 711 ja küsi pakkumist!
Lisa kommentaar