Koduost: kes ja kus saab endale uut kodu lubada?

Sarjas esinenud majandusekspertide sõnul pole kinnisvara omamine superrikastele koduost, vaid kapitalimahutus: nad nimetavad Londonis kõrguvaid arendusprojekte «tornseifiks», kuna kinnisvaraostu peetakse kullakangidest tõhusamaks. Tavainimesele jääb koduost kättesaamatuks: kui möödunud sajandi keskpaigas sai Oxfordis koduomanikuks kolmekordse keskmise palgaga, siis täna tuleks kodu eest välja käia vähemalt 11 keskmise palga suurune summa.

  70% Londoni uusarendustest kuuluvad välismaistele investoritele.  «Superrikkad muudkui laiendavad oma valdusi,» nendib saates linnaplaneerija Peter Rees. Suureneva üürituru valguses toob kinnisvara omandamine ka tulevikus katkematu rahavoo - viimaste uudiste kohaselt eelistavad paljud superrikkad Londonis ka korterit üürida.

Seisusekohane elamine Londoni südalinnas pole ka superrikastele odav ost: maailma üks kallimaid luksuskortereid vaatega Hyde Parkile ja Knightsbridge'ile, mis hõlmab kogu luksusliku kortermaja üheksanda korruse, maksab ei rohkem ega vähem kui 150 miljonit dollarit - see on näiteks kuus korda enam kui küsitakse Austraalia kõige kallima korteri eest, kirjutab Vogue Living. Luksuslik kortermaja pakub aga supperrikastele ka  uksehoidjateenust, olemas on ka oma kino, raamatukogu, bassein ja spaa.

Manhattani elamuarendajatel, erinevalt Londoni kolleegidest, pole elu sugugi nii mesine. Nimelt ei kiirusta ülirikkad sugugi uutesse pilvelõhkujatesse 100 miljoni dollari eest korterit soetama, kirjutab New York Times. Nii tuligi näiteks läänemaailma kõrgeimas eluhoones 432 Park Avenue hiiglaslike korterite hind alla lasta : 85 miljonit dollarit maksnud kogu korrust hõlmanud luksuskorter tehti kaheks eraldi korteriks, mida 40 miljoniga müüakse.

Välisinvestorite leigus võib olla seletatav ka USA rahandusministeeriumi suurenenud huviga luksuskinnisvara ostu-müügitehingute vastu: rahandusministeeriumi fookuses on eeskätt Manhattanil luksuskinnisvara.

Kõigist tehingutest, mille väärtus on üle 3 miljoni dollari, tuleb ministeeriumile põhjalikult aru anda. Taolisi tehinguid pole aga sugugi vähe: ainuüksi 2015. aasta teises pooles tehti taolisi ostu-müügitehinguid 1045. Teise piirkonnana on ametnike kullipilgu all Miami, kus aru anda tuleb juba 1 miljoni dollari suurustest tehingutest.

Tallinn - kättesaamatu kesklinn

Tulles kodule lähemale, tuleb aga nentida, et ka Tallinna kesklinna uusarendustes rühivad ruutmeetrihinnad jõudsalt 2500 eurost/m2 ülespoole, mis tähendab seda, et keskmist palka teenival eestimaalasel pole mõtet uuest südalinnakodust unistada. «Keskmine palk on umbes tuhateurot ja sellega kesklinna korterit osta ei saa. Linnasüda on keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa,»möönab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

«Samas kesklinnakorteritesse investeeritakse ja enamik investoreid ostab need endale elamiseks,» selgitab Liven partner ja investorsuhete juht Andres Aavik. 25 aastat südalinnas elanud kinnisvaraspetsi sõnul on südalinnaelu äärmiselt mugav: kõik on käe-jala kaugusel. «Jala saab minna kooli või tööle, ei pea ummikutes loksuma, aastas säästad nii umbes nädala. Hind on loomulikult sellevõrra kallim, aga kesklinn on elamiseks väga hea koht.»

Hindadel tõusuruumi

Kus on Tallinna südalinnakorterite hinnalagi? Tallinna vanalinna kalleima korteri ruutmeetrihind ületab 7000 eurot/m2. «Meie kinnisvaraturul on suhteliselt vaene ostjaskond,» nendib Aavik. «Äärelinna ja kesklinnakorterite hinnavahe on väga väike, poolteist kuni kaks korda. Põhjanaabrite juures on nii, et Vantaas maksad korteri ruutmeetri eest 3000 eurot/m2, samal ajal kui Helsingi kesklinnas asuva korteri ruutmeetrihinnaks tuleb 12 000 eurot/m2,» räägib ta.

Kinnisvaraspetsialisti hinnangul on südalinna korterite hindadel veel kasvuruumi. «Hinnad kasvavad, kui osjad muutuvad jõukamaks,» nendib Aavik. «Vabad krundid saavad täis arendatud ja hinnad liiguvad üles, nagu on juhtunud teistes Skandinaavia pealinnades.» Mehe sõnul kujuneb südalinnakorteri hind vastavalt pisidetailidele: kuskohas ta täpselt asub, millised on vaated. «Ent minu arvates 3000 eurot/m2 heas asukohas asuva kesklinnakorteri eest on väga hea hind.»

Kesklinna eksklusiivne kinnisvara on Peep Soomani sõnul küll vähem likviidsem, ent võimalus üüritulu teenimiseks jällegi suurem. «Kesklinnas saab ajada ka lühiajalist üüriäri, näiteks üürida korter välja turistidele,» selgitab ta.

Kesklinna kinnisvara on samas majanduslike muutuste suhtes väga tundlik: kaovad välisinvestorid, toimub kohe ka hinnakorrektuur. «Välisinvestorit huvitab kinnisvara puhul muidugi ainult kesklinna piirkond, näiteks kilomeeter Vabaduse väljakust või Viru keskusest,» nendib Sooman. «Kesklinnas annavadki ostjatena tooni välisinvestorid ja jõukam elanikkond.» Kuigi majandusmuutuste suhtes tundlik, on kesklinna piirkond edeneva ja õitsva majanduse korral kõrges hinnas. «Siin on arendatavat pinda nii vähe, et nõudlus on suurem.»

Millised on Tallinna linnasüdame uued kuumad piirkonnad? «Sadama ala: näiteks Porto Franco kõrval ka Promenaadi maja,» räägib Andres Aavik. «Olen ka ise sinna korteri ostnud, arvestusega, et see saab olema nagu analoogne piirkond merelinnas Oslos: vana tööstusala arendati kvaliteetseks elu- ja töökeskkonnaks ning see on puhtalt jalakäijate ala.» Teine väga atraktiivne suund, kuhu tema sõnul uusi kortereid tulemas, asub Kultuurikatla ja Meremuuseumi vahel.

«Linnasüda võib olla elamiseks väga mõnus koht, ent sel on ka omad miinused,» leiab Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ning soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Praegu on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»

Kristel Trell, Postimees Kodu vanemtoimetaja

Allikas: Postimees Kodu