Kuna kinnisvarakuulutusest ei pruugi saada täit ülevaadet müüdava objekti kohta, tuleks tutvuda ka kinnisturaamatus ja ehitisregistris oleva infoga. Soovitav oleks enne tehingu tegemist kindlaks teha, kas tegemist on:
• kinnistu, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõigusega;
• ainuomandiga (kinnisasi kuulub ühele omanikule või abikaasadele);
• kaasomandiga (kinnistusraamatusse on kantud mitu omanikku).
Ostja võiks silmas pidada ka neid asju:
1. Kinnisasja omanikuks saab ostja kinnistusraamatusse kande tegemisest, mitte lepingu sõlmimisel.
2. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.
3. Kõik müügiga seotud olulised kokkulepped tuleb kajastada müügilepingus. Näiteks kui ostmise hetkel ei ole korter või maja veel valmis, siis tuleks lepingusse kirja panna, millises seisus tuleb asi üle anda, milliseid töid peab veel müüja tegema ja milliseid materjale tuleb valmis ehitamiseks kasutada.
4. Ostmise eel oleks mõistlik korter/maja eelnevalt üle vaadata.
5. Kui müüakse korter (korteriomand, korterihoonestusõigus) majas, kus on asutatud korteriühistu, siis oleks mõistlik nõuda müüjalt tõendi esitamist, et näha kas müüjal on võlgnevusi.
6. Oluline on uurida, kes ja mis alusel korterit/maja kasutab. Kui eelnevalt on sõlmitud üürileping, jääb see ka ostja suhtes kehtima, kui müüja üürilepingut müügilepingu sõlmimise päevaks ei lõpeta.
7. Tuleks välja selgitada, kas uue korteri või elamu kohta on koostatud ja väljastatud kõik vajalikud load ja nõusolekud (näiteks kasutusluba) ning kui need puuduvad, siis leppida kokku, kes nende hankimise korraldab ja selle eest tasub.
8. Selleks, et korteri müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest korteri ostu-müügi suhtes.
Allikas Postimees
Lisa kommentaar