Mida teha kodulaenu tasumisel hätta jäädes?

Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad, kirjutab kinnisvarakäsiraamatute autor Tõnu Toompark portaalis KV.EE. Sageli aga just selline viga tehaksegi.

Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Äkki õnnestub vabal ajal taksot sõita, äkki on võimalik olemasolevast korterist tühjana seisev tuba lühiajalise majutuse otsijatele välja pakkuda, äkki saab käpikuid kududes pisut lisa teenida…

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest praktikas lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja millised on tulud.

Olemasolev info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu (ehk võrdsete tagasimaksetega laenu) puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Pigem erandina pakuvad pangad täielikku maksepuhkust, st laenupuhkust, kus laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt. See eeldab pere kohustustest põhjaliku ülevaatetegemist, kus on välja toodud nii kohustuse suurus, kui nende intressimäärad.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Siin peab aga arvestama, et mida lühemat aega on olemasolevat laenu tasutud, seda väiksem on laenu pikendmaisest tulenev leevendus.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse, väiksemale ja odavamale üüripinnale või piirkonda, kus hinnatasemed on soodsamad.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis ülepeakaela kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See omakorda tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada ja proovida kõigiti vältida vara kohtutäituri kätte sattumist.

Allikas postimees.ee