Riik plaanib rajada maapiirkondadesse 1000 uut korterit

Kliimaministeerium hakkab lahendama muret, mille järgi ei kerki väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi peaaegu üldse uusi elamuid. Nendes piirkondades elab aga kolmandik Eesti inimestest, kes samuti sooviksid endale kaasaegseid kodusid.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo selgitas, et soov on muuta kvaliteetsed elamispinnad kättesaadavaks üle kogu riigi.

"Praegu erasektor näiteks Paidesse või Põlvasse maju ei ehita, sest ehitustööd maksavad seal sama palju kui Tallinnas, aga uue korteri müügi- või üürihind püsib oluliselt madalam. Lisaks kardab arendaja ja rahastaja, et kõigile korteritele ei pruugi kohe või pikemas plaanis üürnikke leiduda," rääkis Jaanisoo.

Ministeerium töötab nüüd koos Euroopa Investeerimispangaga välja uut rahastusmudelit, mis koondaks väikelinnade uusehitised kokku suuremasse portfelli. Mastaabisääst võimaldaks kulusid alla tuua ja meelitaks erapankasid kortermaju laenudega toetama.

Järgmise aasta alguses plaanib ministeerium käivitada aga katseprojekti, mille raames rajataks üle Eesti umbes 1000 uut korterit.

"Hetkel me oleme saanud kohalikelt omavalitsustelt ettepanekuid üle 100 kinnistu kohta üle kogu Eesti. Nendest tuleb teha valik ja omavalitsused peavad ka ise andma oma lõpliku sõna, et kas nad päriselt tahavad selles projektis osaleda. See kõik saab juhtuma järgmise aasta alguses," selgitas Jaanisoo.

Eeskätt on küsimus selles, kes peaks tasuma arve tühja korteri eest, kuhu üürnikku ei olegi võimalik leida. Üks võimalik lahendus näeks näiteks ette, et siis kui korterile parasjagu elanikku ei leidu, tagab arendajale üüritulu linn või vald.

Jaanisoo sõnul ei ole see samas ainus võimalus.

"On ka võimalus teha nii, et arendaja võtab ise selle vakantsusriski mingil määral, aga see on muidugi jällegi kulu, mis võib tõsta üürihinna ebamõistlikult kõrgele. Rahalist riski võib võtta ka näiteks kohalik tööandja. Seda võib mingil moel võtta keskvalitsus või arendaja. Selle lahenduseni me jõuame lähikuude jooksul," ütles Jaanisoo.

Kui rahastamismudel ja plaan paigas, kuulutab riik välja hanke, et leida ehitajad ja operaatorid. Jaanisoo rääkis, et paljudel kruntidel kehtivad juba detailplaneeringud, mis võimaldaks arendajatel kiiresti uusi maju kavandada. Esimesed uued kortermajad võiksid valmida aga juba mõne aasta pärast ehk aastaks 2030.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: ERR