Põlenguid, mille arvatav tekkepõhjus on olnud rõdul grillimine, on viimasel kolmel aastal olnud viis. 2013. aastal oli neid kaks, 2014. ja 2015. aastal kummalgi üks ning käesoleval aastal samuti üks, kui juuni alguses süttis Viimsis terrass.
Päästeameti pressiesindaja Mari Rebane oskab öelda, et üheski neist konkreetsetest tulekahjudest inimesed kannatada ei saanud, kuid rõdult alguse saanud tulekahju võib lõppeda väga traagiliselt.
"Selle kurb näide on tänavu aprillis Lasnamäe paneelmajas toimunud põleng, mis nõudis ühtekokku kolme inimese elu ning mis sai alguse rõdul suitsetamisest," lisab Rebane.
"Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded" § 4 lg 4 kohaselt on grillseadme ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist:
1) tahkkütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt 5 meetrit,
2) tahkkütusel töötaval seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt 2 meetrit.
Elektrigrilliga tohib rõdul grillida juhul, kui korteriühistu seda lubab.
Grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200€.
Allikas: Õhtuleht
Helista +372 56 486 711 ja küsi pakkumist!
Lisa kommentaar