Tallinna elanikul kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks ligi kolm aastat

2016. aasta teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5-ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.

„Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra – 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8-ruutmeetrise ja 41,3-ruutmeetrise elamispinna. Järelturu korterite hinnad tõusid kõigis kolmes Balti riigis - Vilniuses ja Riias tõusid korterite hinnad reaalpalga kasvust kiiremini. Kuid Tallinnas oli sissetulekute kasv teises kvartalis võrreldes korterite hinnatõusuga kiirem, mida põhjustas peamiselt sesoonne sissetulekute kasv.

„Muudatused eluaseme ostujõu indeksis on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madalal tasemel. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti,“ lisas Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel võeti seekord eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 20-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks, et soetada 40-ruutmeetrise tüüpkorter kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul veidi alla kolme aasta, Riia elanikul natuke üle kahe ning Vilniuse elanikul üle kolme aasta. Uute korterite puhul kulub 20-protsendilise sissemakse kogumiseks Tallinnas üle kolme aasta, mõlemas lõunanaabrite pealinnas aga üle nelja aasta. Arvutus põhineb eeldusel, et leibkond säästab 30 protsenti tuludest.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Allikas city24.ee