Trendid Tallinna kinnisvaraturul

Kinnisvarakonverentsi raames toimus arutelu eluasemeturu hetkeseisust. Paneeli hinnangul jätkab kinnisvaraturg stabiilset kasvu, mida soodustavad väiksed intressimäärad, madal tööpuudus ja palgakasv.

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik ütles, et olukord turul on väga hea. "Ostjatel on mille vahel valida ja see hoiab taseme stabiilsena. Eeldades, et makromajanduslik keskkond püsib, siis järsku muutust ma ei näe."

Bonava Eesti juhatuse liige Timo Riismaa sõnul on viimase kümnendiku jooksul toimunud turu korrastamine. "Ma arvan, et majandussurutis tegi oma töö ja puhastas turgu. Tänased arendajad on tõsiste kavatsustega." Tema hinnangul sisenevad turule suured investorid, kes hakkavad arendama üürimaju. "Nende äri on üürnike leidmine, et muuta uusarendust kättesaadavaks ka neile, kes pole laenukõlblikud."

Ero Viigi sõnul ole üürimajade finantseerimisprojekte veel olnud. "Institutsionaalse arendaja puhulpeaks omafinantseering olema 40% ning pank annaks 60%. Laenulepingu kehtivus oleks viis aastat ning tagasimaksete graafik 20 aastat. Intressitase oleks kolme kuni nelja protsendi tasemel." Täpsemaid nõudmisi, näiteks üürnike olemasolu kohta ei osanud Swedbanki esindaja öelda. "Mingi ports huvilisi peaks majale olema."

LAAM Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa sõnul hoiavad tänast buumi tagasi pangad. "Eestlastele on väga omane teiste investeeringute asemel raha betooni panna. "Tema sõnul on tegelikult olukord selline, et meie tootlus ja ootus on märksa suurem kui mujal. "Eestlane pingutab 5-6% elukondliku kinnisvara tootlust."

"Mõned piirkonnad Tallinnas on läinud jaburaks oma hindadega, aga ma ei oota siin jätkusuutlikkust. Need tehingud on vaja kiiresti ära teha. Kui küsitakse, mis on järgmine Kalamaja, siis ma arvan, et Veerenni. Seal on suur arengupotsentsiaal," rääkis Saa.

Teise olulise tõusuna näeb ta pakettmajade sissetungi Skandinaaviast. "Pakettmajad ehitatakse linnaäärsetele kruntidele ja nende ülalpidamiskulud on väiksemad kui korteritel. Kui eestlaste mentaliteet on, et lõpuks peab kõigil oma maja olema, siis Tallinnas paarisaja tuhande eurone parkettmaja on lahendus," väitis Saa.

Ostja profiil on muutunud. Ero Viiki sõnul laenab tänane laenuvõtja kõvasti mõõdukamalt kui kümme aastat tagasi. "Kui 2005 aastal kasutati kodulaenu 90% tehingute tegemisel, siis eelmine aasta oli see 60%. Ka kinnisvaraarendajad on väga likviidsed,mis tõttu omafinantseeringu kasutamine ei ole probleem. Tüüpiline struktuur on see, et 50% paneb arendaja ja 50% pank," rääkis ta.

Timo Riismaa sõnul on keskmine klient noor perekond, kes ostab laenuga esimest kodu. "Ta ei vaata kriitiliselt energiaklassi. Peamine argument on eelkõige hind ja asukoht." Paneeli sõnul on oluline, et maaklerid ei vaataks enam objekti vaid ostjat. "Tähelepanu tuleb pöörata ostja nõustamisele. Kuhu tasub osta, kuhu mitte. Kui siiani on kõik olnud müügipõhine, siis nüüd võiks ostjaid aidata," ütles Riismaa.

Allikas Ärileht.