Ühisrahastus on viinud kinnisvaraäri massidesse

«Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,» selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli. Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge.

«Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised kuus miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,» rääkis Roosiväli. «Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,» lisas ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste «turusanitaridena» täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu - alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. «Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,» selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000 kuni 30 000 isikut.

Siiri Liiva

Allikas Postimees