Veel kolm aastat tagasi elas AB Kreditexi endine klient Sergei Baranov Narvas kolmetoalises korteris, mille oli saanud oma isalt. Praegu ööbib ta kodutute öömajas, sooja ilmaga aga ehitusprügist kokkuklopsitud hütis. Oma päevi veedab ta nüüd juba võõral suvilakrundil - enda oma läks võlgade katteks. Süüa teeb vanast väligrillist tehtud improviseeritud pannil, juurvilju kasvatab omatehtud kasvumajas.
Baranov lonkab suvilakrundil karkudele toetudes kiirustamata ringi ja kutsub kassid vilistades enda juurde. Nad juba teavad, et nüüd antakse süüa.
"Siin mu elu möödubki. Näete, see ongi minu elu," jutustab Baranov.
"Kui ta ütles, et pani korteri panti, ei pööranud ma sellele tähelepanu. Mõtlesin, et ta teeb nalja," meenutab Sergei Baranovi õde Jelena. "Ta rääkis, et tegi tulusa investeeringu ja saab varsti miljonäriks."
9000 eurot teovõimetule
Jelena Baranova jutustab, et tema vend põeb skisofreeniat. Ta on alati elanud miinimumpensionist. Kui raha otsa saab, tulevad sugulased appi. Kahekümne aasta eest kukkus mees viiendalt korruselt alla. Tema selgroolülid kinnitati plaadiga ja sellest ajast peale usub Sergei, et selle plaadi kaudu teda jälgitakse ja juhitakse.
Sergei jutustab "Insightile" uhkusenoodiga hääles, et on oma vigastuse saladusele jälile saanud: "Mul pole mingit luumurdu, see on imitatsioon. Algul arvasin, et see töötab tavalise raadio pealt. Aga selgus, et seal on väändegeneraatorid. See on psühhotroonika. Ma sain sellele jälile," räägib Sergei kavalalt naeratades.
Jelena ei suuda uskuda, et keegi võis tema vennale laenu anda. Et leida raha suvilakrundi ostmiseks ja maja ehitamiseks, käis Sergei terve Narva läbi: "Nad kontrollivad su ajalugu. Vaatavad, et oled puudega ja maksejõuetu. Ja ei anna."
Ainus firma, kes nõustus puudega pensionärile laenu andma, oli AB Kreditex. Baranov võttis sealt kolm laenu, kokku ligi 9000 eurot.
"Mulle tundub, et teda peteti. Sellistele inimestele ei tohiks laenu anda," usub Jelena.
"Tegemist võib olla teovõimetu isikuga tehtud tehinguga. Seaduse silmis on sellised tehingud tühised," ütleb advokaadibüroo Sorainen advokaat, riigi endine peaprokurör Norman Aas.
Võimatu on mitte märgata
Õde ja sugulased said laenust teada alles siis, kui asjasse sekkus kohtutäitur. Sergeile määrati riiklik kaitsja - advokaat Valli Murde.
"Algul ma ei saanud üldse aru, mis tal juhtus. Ta rääkis, nagu oleks keegi tema nimel laenu võtnud ja nüüd jälitab teda kohtutäitur," ohkab advokaat.
Laenuks võetud raha haihtus. Sergei seletab, et see võeti temalt ära. Ta pöördus politseisse, ent kriminaalasi suleti isegi kahtlusaluseid üle kuulamata. Selgus, et Sergei siiski käis notari juures ja allkirjastas lepingud omakäeliselt.
Valli Murde on pahane: Eestis kehtib juba mitmeid aastaid vastutustundliku laenamise põhimõte. Laenuandja peab tegema kõik võimaliku, et klient ei kaotaks oma vara ega satuks võlaorjusse.
"Laenuandja on professionaal ja temalt nõutakse rohkem. Ta peab koguma piisavalt informatsiooni, et hinnata kliendi maksevõimet," selgitab justiitsministeeriumi nõunik Kristiina Koll.
Naabrite ja lähedaste sõnul ei ole Sergei maksevõime hindamine kuigi keeruline. Piisab ühest pilgust - Baranov näeb välja nagu kodutu.
"Andke andeks, ta on asotsiaal. See pole sõimusõna, ma lihtsalt konstateerin. Ta on sotsiaalabi vajav inimene," kurvastab Valli Murde.
"Kui juba välimusest on aru saada, et inimesel on probleemid, siis tuleb sellega arvestada," kinnitab justiitsministeeriumi nõunik Kristiina Koll.
AB Kreditexi tellerit see ei häirinud. Meenutame, et Sergei Baranov sai AB Kreditexilt kolm laenu, kokku ligi 9000 eurot.
Tasumise tund
Sergei lehitseb oma märkmikku ja näitab: siin ta maksis Kreditexile 192 eurot, järgmises kuus 197 eurot. 5. septembril veel 140, siis 197. Ta andis ära üle poole oma kuusissetulekust, mis koosnes pensionist ja sotsiaalabist ning oli kokku 367 eurot. Samal ajal kogunes Sergeil võlg korteri eest.
Jõudis kätte päev, mil Sergei enam maksta ei suutnud. Tema konto arestiti. Aleksei Kiprušenkovi firma AB Kreditex andis võlanõude üle oma äripartneri Peeter Roosalo firmale Rävala Õigusbüroo. Selle arvestuste kohaselt oli Sergei Kreditexile võlgu üle 14 600 euro, mis oli praktiliselt võrdne Baranovi korteri turuhinnaga.
Kinnisvara müüdi oksjonil Peeter Roosalo ja Aleksei Kiprušenkovi ühisfirmale Stix KV. Hiljem müüs Stix KV korteri 15 000 euro eest edasi. Teisisõnu, kogu tehingutest saadud raha voolas Aleksei Kiprušenkovi ja Peeter Roosalo taskusse.
Sergei Baranov visati tänavale ja tehti puupaljaks, ent Rävala Õigusbüroole maksab ta oma võlgu tänaseni. Tema advokaat Valli Murde ei suuda tundeid valitseda: "Ma ei armasta sellist asja. See on põhimõtteline seisukoht. Ma ei salli, kui petetakse neid, keda on patt petta."
Ekspertiis kinnitas Sergei Baranovi täielikku teovõimetust, ent selleks ajaks, kui talle eestkoste seati, olid kohtule hagi esitamise tähtajad juba möödas ja korterit ei õnnestunud päästa. AB Kreditexi tollane omanik Aleksei Kiprušenkov väidab, et oli juhtumist šokeeritud ja lubas isegi Sergeid aidata.
"See on skeem"
Stix KV tehingute ajalugu uurides leidis "Insight" teisigi inimesi, kes on keerulises olukorras pöördunud AB Kreditexi poole ja jäänud lõpuks oma kodust ilma. Näiteks jäi peavarjuta nelja väikese lapsega pere. Nende kuusissetulek oli 660 eurot.
"See toimub massiliselt. Baranov pole ainus kannatanu. Nad kasutavad seda skeemi kõikjal," on pensionile läinud advokaat Valli Murde veendunud.
Üks kannatanu nõustus rääkima oma loo, ent anonüümselt. Nimetatagu teda Marikaks. Pärast mehest lahkuminekut hakkas ta jooma ja võttis mitu kiirlaenu.
"Mulle oli laenude refinantseerimiseks raha vaja. See oli nagu lumepall - sa võtad uue laenu, et vana ära maksta," räägib ta vaikselt.
AB Kreditex tundus olevat pääsetee. Kui Marikal raha osa sai, laenas ta juurde. Laenud ei olnud teab kui suured, ent võlad muudkui kasvasid. AB Kreditex ei riskinud praktiliselt millegagi, sest laenu tagatiseks oli korter. Viimaks maksis Marika Kreditexile juba üle 400 euro kuus. Seejuures oli tema brutopalk 700 eurot.
Läks nii nagu Sergei Baranovi juhtumi korral: kui Marika ei suutnud enam maksta, siis tema konto arestiti. AB Kreditex andis Marika võla üle Peeter Roosalo firmale Rävala Õigusbüroo.
Murest murtud naine ei teadnud siis, et Aleksei Kiprušenkov ja Peeter Roosalo istuvad samas kabinetis. Lepingu lõpetamise hetkeks oli Marika laenujääk 23 000 eurot.
Juriidiliselt on kõik korrektne
Marika korter müüdi oksjonil 10 000 euroga, selle ostis Kiprušenkovi ja Roosalo ühisfirma Stix KV. Juriidiliselt oli kõik korrektne.
Kiprušenkov ei nõustu väitega, et AB Kreditex rikkus Sergei Baranovi ja Marika suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet: "Võin kinnitada, et nimetatud ajavahemikul tegutses asutus alati seadustele tuginedes."
On veel üks nüanss. AB Kreditexi lepingutes Sergei ja Marikaga sisaldusid punktid lepingu lõpetamisel makstavate leppetrahvide kohta, mille suurus oli 20-30 protsenti laenujäägist. Selliseid punkte oli kolm.
"Rahalise kohustuse rikkumise eest ei tohi trahvi nõuda. Kui seda nõutakse, on see nõue alusetu, sest kokkulepe trahvi tasumise kohta on tühine," selgitas justiitsministeeriumi nõunik Kristiina Koll.
Teoreetiliselt saab selliste ebaseaduslike nõuetega tõsta võlasumma taevani. Aleksei Kiprušenkovi väitel olid need punktid vajalikud selleks, et kliendid ei jookseks konkurentide juurde üle. Siiski on kohtuotsuseid, mis kinnitavad, et selliseid ebaseaduslikke trahve püüti ka sisse nõuda.
Veel üks oluline moment: mida lähemal oli võlasumma korteri turuhinnale, seda väiksem oli huvi selle ostmise vastu. See oli ainult vesi Kiprušenkovi ja Roosalo ühisettevõtte veskile.
Metsiku laenuandmise kaja
Sergei ja Marika jäid oma kodudest ilma. Sergei ei saa siiani aru, mis temaga juhtus, ja maksab endiselt tagasi vanu võlgu. Marika maksab Rävala Õigusbüroole - uue nimega Renovumile - regulaarselt 700 eurot kuus ja unistab päevast, mil saab selle eluetapi selja taha jätta.
"Ei saa jätta märkimata, et neis tehingutes ja suhetes torkab silma poolte suur ebavõrdsus. Ent on ka teine probleem - kummalgi juhul ei käitunud inimesed piisavalt vastutustundlikult," analüüsib advokaat Norman Aas.
Enne 2016. aastat puudus hüpoteeklaenude turul tõhus järelevalve.
"See oli üks põhjus, miks turg oli selles valdkonnas nii metsik," tunnistab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, ja lisab: "Ent vastutustundliku laenamise nõuded kehtisid ka enne seda. Need olid täpselt samasugused."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas ERR
Helista: +372 56 486 711
Lisa kommentaar