Veel aasta tagasi pani direktiivi esialgne sõnastus kohustuse omanikule renoveerida kehvas energiaklassis hoone. Nüüd vastu võetud sõnastuses on see vastutus välja võetud.
"Nüüd on nõue kogu riigile ehk siis riigis ühtlaselt tuleb jälgida seda, et hoonete energiatarbimine järk-järgult väheneks. Elamutele on siis aastaks 2030 eesmärk saavutada 16 protsenti primaarenergia säästu kogu Eesti hoonefondi peale. Mitteeluhoonete puhul, nagu ka haiglad, on kohustus ära renoveerida kõige halvemas energiaklassis olevad hooned," selgitas kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.
Aasta 2030 on vaheetapp, direktiivi eesmärgid tuleb täita aastaks 2050. "Ehk siis strateegia, milles iga liikmesriik, sealhulgas Eesti arvestas aastani 2050 vajadusega renoveerida kogu hoonefond," ütles Jaanisoo.
Nii korteriühistute liit kui ka Eesti suurim omavalitsus Tallinn on direktiivi suhtes skeptilised.
"Kui lihtsalt ütelda, et 2050 peavad kõik majad korda olema tehtud, siis see kõlab küll toredalt ja loosunglikult, aga mulle tundub, et see on ebarealistlik, /.../ sest need on ikkagi seotud väga suurte investeeringutega," kommenteeris korteriühistute liidu tegevjuht Urmas Mardi.
"Tuleb alati arvestada, et iga kohustusega tuleb anda kaasa ka mõistlik ressurss ja selle puhul me täna ei ole aru saanud, et see ressurss võiks olla piisav, et neid eesmärke väga kiiresti saavutada," ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik.
"Eestis on kokku üle 25 000 korteriühistu ja ligemale 75 protsenti rahvastikust elavad kortermajades. Ja seal on see vajadus tegelikult väga suur. Ligemale 14 000 kortermaja oleks vaja renoveerida. /.../ Kui me tahame kõik need majad 2050. aastaks rõõmsalt ära renoveerida, siis siin peab olema riigi võimekus või riigi abi sees," rääkis Mardi."Kui me räägime Tallinna korteriühistute mahust, see on suurusjärgus 6000 hoonet, lisaks veel need majad, mis ei ole korteriühistud, vaid on kas väiksemad või eramajad, siis ma julgen öelda, et suurem osa nendest täna vajaksid energiatõhususe klassi tõstmist. /.../ Loomulikult nõukogude perioodil ehitatud korterelamud hõlmavad väga suurt osa meie elanikkonnast," ütles Terik.
"Kui hoonet renoveeritakse, siis tüüpiliselt tehakse seda umbes 40 kuni 50 aastaks. /.../ Nüüd me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus väga paljud nõukogude ajal massiliselt ehitatud majad on jõudnud oma projekteeritud eluaja lõppu ja need tuleb niikuinii korda teha," sõnas Jaanisoo.
Ministeerium peab eesmärgi saavutamist realistlikuks, kui suudetakse tagada stabiilne rahastus. Seetõttu on ministeeriumi eesmärk ära hoida olukord, kus toetusraha pealevool katkeb.
"Väga paljudes Eesti piirkondades on raske erapangast mõistlikel tingimustel laenu saada ja selleks ongi ette nähtud riiklik käendus või riiklik rekonstrueerimislaen. /.../ Meil on kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid korterelamutele mahus 330 miljonit eurot lähima paari aasta jokosul ja üksikelamutele 30 miljonit eurot, mille taotlusvoor avaneb aprillis," rääkis Jaanisoo.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR
Lisa kommentaar