Vaata, millal tehti Eesti uusarendustes kõige rohkem praaki

Kõige hullemad praagiaastad langesid ühele ajale ehitusbuumiga. "Üldistades ehitati halvimad korterid 2006. – 2007. aastani ning kvaliteet läks peale 2009. aastat iga hooajaga paremaks," ütleb 1 Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Kas ehitis  sai kvaliteetne või mitte, sõltus konkreetsest arendajas ja äriplaanist. Veead lipsasid sisse peamiselt kiirustamisest, oskamatusest ja ehitusloa tingimuste eiramisest.

Alates 2009. aastast on kvaliteet üha paranenud, sest normid on kümne aastaga palju muutunud. Tähelepanu suunati sisekliimale ja energiasäästule.

«Nii hea kvaliteediga, kui praegu, polegi varem Eestis ehitatud. Praegu on kinnisvara läinud kallimaks, kuid kasutatakse ka kvaliteetsemaid materjale ja -lahendusi. Näitlikult, kui enne oli laminaatparkett, siis nüüd naturaalpuidust parkett. Mürasummutus ja isolatsioon on korterite vahel parem, energiamärgise saamiseks on kindlad nõuded ja praegu ei anta ehitusluba enam kergekäeliselt,» lisas Vahter.

Valvas tasub olla endiselt

Kinnisvaraeksperdi sõnul võib ka praegu viletsa ehituskvaliteedi otsa sattuda, aga pigem eramute puhul, mida teevad väiksed arendajad ühe-kahe maja kaupa. Võrreldes kümne aasta taguse buumiajaga, kus kinnisvaraarendusega tegelesid muuhulgas ka juhuslikud tegijad, on arenduste turg koondunud rohkem suurte ja pikemaajaliste tegijate kätte. Viimastel on omakorda parem sisemine kvaliteedikontroll ning nende kaup on seetõttu ka usaldusväärsem.

«Koduost on veidi sarnane autotööstusele – kui lastakse välja uus mudel, siis paratamatult on neil mõned lastehaigused, mis facelift-mudeliga ära parandatakse. Kõige kindlam on osta korter majja, mida on mitu korda läbi ehitatud. Näiteks kui mõni piirkond on sama projektiga maju täis, siis iga uus on eelmisest läbiproovitum ja natuke parem,» soovitab Vahter.

Kas sinu kodu asub praakehitises? Milliseid probleeme see endaga kaasa on toonud? Jaga oma kogemust kommentaarides, aadressil kodu@postimees.ee või meie Facebooki-lehel.