Lõppenud aasta neljandas kvartalis tehti 14 914 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 1,2 miljardit eurot. Viimati oli kvartali kinnisvaratehingute arv ja käive nii suur 2006. aasta neljandas kvartalis.
Loe lisaks

Kinnisvara müümisel pole tarvis tulumaksu tasuda juhul, kui müüakse oma eluruum ning seda võib tulumaksuvabalt teha iga kahe aasta tagant. Vähem teatakse aga seda, et kinnisvara müümisel kehtib tulumaksuvabastus ka muudel juhtudel, näiteks tagastatud vara või suvila müümisel.
Loe lisaks

Maikuus 25. juubelit tähistav Pindi Kinnisvara tegi staažikamate kolleegide abil ülevaate, kui palju maksid elamispinnad 1995. aastal, kui ettevõte asutati.
Loe lisaks

Hiljaaegu käivitunud notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. Edaspidi on võimalik tõestada ka näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata. Kuigi esialgu oli uut lahendust kavas katsetada järk-järgult, siis koroonaviiruse leviku piiramiseks ning samas oluliste riiklike teenuste tagamiseks, otsustas Justiitsministeerium kiirendada kaugtõestuse rakendamist.
Loe lisaks

Inimesed tellivad eksperthinnanguid selleks, et saada pangast laenu kinnisvara tagatisel. Vähe on neid, kes enne vara müüma hakkamist konsulteerivad hindajatega või tellivad hinnangu eesmärgiga, et turul õige hinnaga sarnaste varadega konkureerida. Mõnikord kasutatakse hindajate abi ka varaliste vaidluste korral.
Loe lisaks

Kohtla-Järvel on võimalik soetada 20 korterit sama raha eest, mille eest Lasnamäel saaks vaid ühe ruutmeetri.
Loe lisaks

AB Kreditex andis aastatel 2013-2016 hüpoteeklaene ka inimestele, kel olid ilmselged finantsprobleemid. Selle tagajärjel jäid paljud AB Kreditexi kliendid oma kinnisvarast ilma, ent võlgadest ei vabanenudki.
Loe lisaks

Kuna Tallinna tuleb üha rohkem tööotsijaid mujalt Eestist ja kolmandatest riikidest, eriti Ukrainast, oli ka üüriturg Eestis eelmisel aastal aktiivne. Kuna ehitajaid on tänavugi vaja, siis nõudlus üürikorterite järele jätkab kasvu, mis omakorda kergitab ka pakkumishindu.
Loe lisaks

36-aastane Triin kirjutab, et ei mõista neid, kes siiani peavad Tallinna kõige ihaldusväärsemaks piirkonnaks Kalamaja ja selle ümbrust. Ta ütleb, et tal on see etapp läbi elatud.
Loe lisaks

Korterite müügipakkumiste ja tegelike tehinguhindade vahe on tihti kümnetes protsentides ning ülearu kõrged müügihinnad võivad kinnisvaraostja segadusse ajada.
Loe lisaks

Aasta lõpus on paslik heita pilk suuremate linnade kinnisvarahindadele. Milline oli aasta suurim tõusja? Millise linna korterite väärtus on kõige rohkem kasvanud peale majandussurutist?
Loe lisaks

Tallinna Volta kvartali detailplaneering näeb sellesse Põhja-Tallinna piirkonda ette hulga uusi hooneid, millest kõrgeimad on 14-korruselised. Avalikul väljapanekul sai planeering mitmeid ettepanekuid ja vastuväiteid, muu hulgas muretsevad naabruskonna elanikud selle üle, et kavandatavad hooned on liiga kõrged ning piirkonna liikluskoormus kasvab tunduvalt.
Loe lisaks

Ehkki maaklerid räägivad ehitisregistri korrastamise tähtaja lähenemise eel õudusjutte pankade karmistunud kodulaenutingimustest, kinnitavad pangad, et viimase paari-kolme aasta jooksul pole muutunud muu kui laenuintress. ERR teeb põhjaliku ülevaate pankade kodulaenu tingimustest: kellel ja millistel tingimustel on õigus taotleda, millist kinnisvara finantseeritakse ja mis põhjustel ära öeldakse.
Loe lisaks

Selle aasta teises kvartalis on kinnisvara ostu-müügitehingute arv aastases võrdluses langenud ligi kolm protsenti. Langenud on ka kinnisvaratehingute koguväärtus ja uute korteritega tehtud tehingute osakaal.
Loe lisaks

Kui vähegi hammas peale hakkab, tasub tudengil korter osta, sest nii ei lenda raha tühja, ning mis peamine – see on investeering tulevikku.
Loe lisaks

LHV ja Danske Bank on leppinud kokku, et LHV omandab Danske Banki Eesti eraisikutega seotud käitise, mis koosneb eraklientide laenuportfellist mahus ligikaudu 470 miljonit eurot. Mis muutub tavakliendile?

Loe lisaks

Kui ülemaailmsed rahanduskriisid välja jätta, siis kohalikul tasandil on peamiselt neli tegurit, mis kinnisvaraturgu mõjutavad. Üheks neist on aastakümneid kestnud demograafilise kriisi mõjud, mis hakkavad Eesti kinnisvaraturul tunda andma.
Loe lisaks

Kantar Emori kodukinnisvara uuringust selgus, et tervelt 39 protsenti Eesti elanikest tahab vahetada kodu. Ligi pooled vastanutest tahavad kolida kas Tallinnasse või pealinna lähedale.
Loe lisaks

Kinnisvara väärtuse puhul on kõige olulisem komponent asukoht: piirkonniti on hinnatase erinev. Kuidas kinnisvara hindamise protsess käib, mis kinnisvara hinda mõjutab ning kuidas omanik ise selle müügihinda kergitada saaks, räägib kutseline kinnisvarahindaja Kristi Sammal.
Loe lisaks

2018. aasta juunis tehti Eestis täpselt 2000 korteritehingut. Võrreldes maiga tehti 61 tehingut vähem kuid võrreldes möödunud aasta sama kuuga siiski 230 tehingut rohkem. Alates oktoobrist on tegemist olnud kiireima aastase turuaktiivsuse kasvutempoga, mis tänavu juunis küündis 13%-ni.
Loe lisaks

Inimesed teevad kodu sisustamisel ühe möödapaneku, mis muudab kinnisvara hilisema müügi üsna keerukaks.
Loe lisaks

Tänasel päeval pole enam palju neid kortereid, mis asuvad 30 ja enam aastat tagasi ehitatud majades, kus pole planeeringut muudetud. Kas on siis muudatusi teinud endised omanikud või soovib muudatusi tegema hakata uus omanik. See, kas ehitustöid võib ilma projektita teha või tuleb need seadustada, sõltub planeeritavatest töödest. Ehitusseadustiku mõistes on kõikide tööde tegemise aluseks projekt, Ehitusseadustiku Lisa 1 määrab, millisel juhul on see vajalik esitada kohalikule omavalitsusele, et taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.

Loe lisaks

Kuigi nii mõnedki peavad uusarendust iseloomutuks ja igavaks, näitab ostukäitumine siiski, et uued korterid ja eramud on enamuse eelistus, mistõttu vanemate korterite ja majade müüjail läheb elu keeruliseks.
Loe lisaks

Rootsi ülikuumaks kiskunud eluasemeturul on tunda esimesi köhatusi ja judinaid. Mõned vaatlejad arvavad, et käimas on kerge tervendav aadrilaskmine, ent on ka neid, kes kuulutavad kohe-kohe koputavat krahhi.
Loe lisaks

Kuigi iga naabrite ärritav käitumine võib tekitada soovi nende peale kaevata või nad suisa kohtusse anda, pole see aga sugugi mitte iga kord mõistlik ega põhjendatud, vaidlusest võitjana väljuda ei pruugi olla lootustki.
Loe lisaks

Vanema korteri müügiga tasub varakult algust teha, sest järjest enam inimesi eelistab soetada kodu uusarendusse, kus püsikulud on üldjuhul väiksemad.
Loe lisaks

Uusarendusse kodu ostes tuleb silmas pidada tegureid, mida muude objektide puhul jälgida pole vaja.
Loe lisaks

Inimesed kurdavad, et pangad on laenuandmisel järsku väga kitsiks läinud ja kodulaenu on hoolimata korralikust sissetulekust ja heast maksekäitumisest raske saada. Mis toimub?
Loe lisaks

Märke kinnisvaraturu ülekuumenemisest tuleb otsida hoopis ootamatust kohast: Lasnamäe korteriturg kasvab poole kiiremini ülejäänud Tallinnast.
Loe lisaks

Oma kodu otsides võivad sageli jääda märkamata varjatud kulud, mis tulevastel omanikel kohe pähe ei tulegi. Seetõttu on tark maja või korterit ostes mõelda läbi ka võimalikud tulevikustsenaariumid.

Loe lisaks

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?
Loe lisaks

Uue kodu otsimist alustatakse tavaliselt kinnisvaraportaalidest, kus saab määrata sobivad kriteeriumid, näiteks asukoha, hinna ja seisukorra. Kui aga korter või maja on leitud, kuidas siis aru saada, kas selle hind on õiglane või on veel tingimisruumi?
Loe lisaks

Aktiivne korteriturg on kandunud Tallinnast-Tartust maakondadesse. See on toonud eluasemelaenu võtjate sekka järjest uusi inimesi. 2016. aasta lõpul oli Eesti panga andmetel võetud 170 000 eluasemelaenu, mille kogujääk ulatus 6,66 miljardi euroni. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 2,1%.
Loe lisaks

Postimehe otsestuudios olid täna juhtivate kinnisvarfirmade eksperdid Peep Sooman ja Marina Hodus ning Swedbanki eluasemelaenude osakonna juht Anne Pärgma, selgitamaks hetkeolukorda kinnisvaraturul ja võimalusi eluasemelaenu saamiseks.
Loe lisaks

Kinnisvara müües tärkab omanikus mõnikord müügiguru, kes «kõva diili» nimel kodu plusse üle võimendab ja puudusi ostja eest lausa salata üritab. Praktikas kaevab müüja niiviisi aga endale lõksu, sest parim kaitse tulevaste probleemide eest on võimalikult palju infot anda.
Loe lisaks

Kinnisvara soetamine on suur samm. Sellepärast tasub enne müügilepingu sõlmimist end kõigi vajalike detailidega kurssi viia.
Loe lisaks

Väga sageli räägitakse kinnisvara omamise suurtest eelistest üürimise ees, kuid tugevaid miinusi kuigi tihti teemaks ei võeta. Ometi on need täiesti olemas. Miks siis on arukam mitte kunagi isiklikku kodu soetada? Vaatame järele.
Loe lisaks

LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat Aleksandr Tsemin selgitab, kas korteriühistu saab korteri uuelt omanikult nõuda välja eelmise omaniku võlga.
Loe lisaks

Eesti eluasemefond kulub kiiremini, kui me suudame uut juurde ehitada. Eesti ei ole valmis, Tallinn kindlasti mitte, kirjutab Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud.
Loe lisaks

Maaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda. Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.
Loe lisaks

Maailmapanga koostatud võrdlusest selgub, et Eestis on kinnisvaratehingu vormistamine ettevõtja jaoks Euroopa üks soodsamaid, kui arvestada kohustuslikke lõive.
Loe lisaks

Firmadest korteriostjaid on enneolematult palju. See võib olla põhjustatud ettevõtjate soovist investeerida uutesse korteritesse nende üürileandmise eesmärgil, selgitas Maa-amet toimunut äsja avaldatud korterituru ülevaates.
Loe lisaks

Euroopa Liidu erikomisjon ESRB väljastas täna eluasemeturu suurte riskide tõttu hoiatuse kaheksale ELi liikmesriigile, nende seas Rootsi ja Soome. Eesti pääses napilt hoiatusest, kuid suurte naabrite eluasemeturgudel toimuv võib ESRB hinnangul levida kogu regiooni, sealhulgas Eestisse.
Loe lisaks

Rootsi Swedbank loodab, et saab järgmisel aastal lõpetada kinnisvarahaldusfirma Ektornet tegevuse, ütles selle juht Lars-Erik Danielsson Rootsi majandsulehele Dagens Industri.
Loe lisaks

Koos elamuehituse kasvu pidurdumisega on hoogu oluliselt maha võtnud ka elukondliku kinnisvara hinnatõus, avaldas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Loe lisaks

Kinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit, turupotentsiaaliks on 20 000 kuni 30 000 isikut.

Loe lisaks

Endover Kinnisvara alustas ehitustöid Lasnamäel Mustakivi teel asuvas endises Mereakadeemia majas. 12-korruselisesse majja tuleb ligi 300 korterit. 15 000 m² elupinna lisandumisega piirkonda on tegemist hetkel Eesti suurima kortermaja arendusega.
Loe lisaks

TTÜ ehitusteaduskonna professor Jarek Kurnitski ütles, et Eestis on 20 000 renoveerimist vajavat kortermaja, millest pooled jõuaks korda teha 20 aasta jooksul.
Loe lisaks

Eestlaste asutatud kinnisvaratehnoloogia ettevõte Investorise kaasas augustis 6,2 miljonit dollarit, et käivitada maailma esimene tehis-intelligentne kinnisvarafond.
Loe lisaks

Kinnisvaraturu järjepideva kasvuga võib oodata uute piirkondade esilekerkimist, suurte investorite sidumist üürimajadega ja ühisrahastuse suurenemist.
Loe lisaks

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. oktoobri hommikul pealinnas 443 268 inimest, septembris kasvas elanike arv 1307 inimese võrra.
Loe lisaks

Koduostu ei otsusta mõistagi keegi möödaminnes, kuid hoolimata põhjalikust eeltööst võib selguda, et ostja pangast siiski laenu ei saa. Millised on pankade peamised põhjused keeldumiseks?
Loe lisaks

Kinnisvaraanalüütik Risto Vähi ütleb, et Kalamaja viie aasta tagune visioon pole tänaseks kuigi hästi reaalsuseks saanud.
Loe lisaks

Sind huvitav palju sinu korter väärt on? Enam ei ole vaja kutsuda kinnisvarahindajat, kellele tuleb välja käia suur rahasumma.
Loe lisaks

Kodulaenu tähtaeg on üldjuhul väga pikk ning aja jooksul võib tekkida vajadus eluaset vahetada või soetada lisaks teine korter, näiteks töö leidmisel teises linnas, investeerimiseks või kolimisel maalt linna väikesesse eraldi korterisse. Millega tuleb arvestada, kui on plaan taotleda lisaks teist eluasemelaenu?
Loe lisaks

“Investorina pole uusarendusest korteri ostmine koht, kus oleks lihtne raha teenida,” tõdeb investor ja “Rikkaks saamise õpiku” autor Jaak Roosaare. Ta lisab, et raha saab teenida hoopis kortereid arendades ja müües.
Loe lisaks

Kui viimased aastad on Põhja-Tallinnas, kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige nõutavamad suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Marina Hodus kinnisvarabüroo ajaveebis.
Loe lisaks

Ergo Mõttus räägib saates Äripäev Eetris, kuidas 14 aastaga kinnisvara abil igakuine passiivne tulu 65 000 euroni kasvatada.
Loe lisaks

Kui palju kallinevad tänavu korterid ning kas kinnisvaraturu augustikuine aktiivsus jätkub ka järgmistel kuudel, selgub saatest Äripäev Eetris. Külas on Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Loe lisaks

Olgu tegu kuulutuse jaoks piltide tegemise või kodu näitamisega võimalikule ostjale. Need kümme asja peaksid igal juhul peitu jääma, tehing võib nurjuda, kui su kodu silma riivab.
Loe lisaks

Uusehitiste kvaliteet on üsna kõikuv ja viimase kümne aasta jooksul on olnud aegu, kus uusarendustes tehti päris hirmuäratavases koguses praaki.
Loe lisaks

Äripäeva peatoimetaja vahetas sel suvel Tallinnas elukohta, astus läbi üle 30 objektilt ja väisas netis sadu. Nüüd jagab ta selle käigus eredalt meelde jäänud hetki.
Loe lisaks

Tallinnas müüdi augustis 816 korterit, mis on 12 protsenti rohkem kui juulis ning 22 protsenti enam kui aasta tagasi samal perioodil, analüüsib 1Partner Maa-ameti statistikat.
Loe lisaks

Elamispindade pakkumishindu kajastavKV.EE Indeks on viimase kuu jooksul langenud 0,4% ja jõudnud 84,9 punktile. KV.EE pakkumiste arvu indeks seevastu on kerkinud sama ajaga 5,5%. KV.EE pakkumiste arvu indeks näitab 105,7 punkti seisu.
Loe lisaks

Brexit on andnud löögi Briti eluasemeturule: eluasemete müük langes juulis neljandat kuud järjest, vahendab Bloomberg.
Loe lisaks

Käes on kinnisvaraturule ennustatud stabiilne ajajärk, mis Tallinna kesklinnas avaldub päris tugevalt. Kraanad on püsti, ehitatakse palju, kuid ostjate nimel tuleb üha enam võidelda.
Loe lisaks

Grillimine on suvel täiesti tavapärane nähtus, kuid leeki süüdates peaks alati olema teadlik lahtise tulega kaasnevatest riskidest. Uurisime Päästeameti käest, et mis võib kaasneda ridaelamu rõdul liha kärsatamisega ja mida peab ohutuse mõttes silmas pidama.
Loe lisaks

2007.-2008. aastate finantskriisi päevil piidlesid Rootsi pangad murega kokkuvariseva kinnisvaraturuga Baltimaid. Nüüd on olukord vastupidine, kirjutab Financial Timesi korrespondent Vilniusest.
Loe lisaks

Eesti kinnisvaraturu aktiivseimas piirkonnas Tallinnas kerkivad korterite pakkumishinnad kiiremini kui tehinguhinnad. See suurendab hinna üle kauplemise ruumi.
Loe lisaks

Pole saladus, et eksisteerivad üsna suured käärid kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahel, seega on enamasti põhjust kauplemiseks, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.
Loe lisaks

Koos parkimise kallinemisega on Tallinnas tekkinud uus investeerimis- ja üüritulu teenimise objekt – kokku ostetakse parkimiskohtasid.
Loe lisaks

Tahaks oma kodu, aga sissemaksuks pole raha, ohkab kindlasti nii mõnigi inimene. Trulia jagab nippe, kuidas vajaliku raha koguda.
Loe lisaks

Viimase nädala jooksul sai tõsise löögi Suurbritannia kinnisvaraturg, sest välismaised pangad ei soovi enam klientidele laene anda ning investorid on katkestanud mitmeid lepinguid.
Loe lisaks

Kinnisvarasse investeerimisel tasub väljaüürimiseks osta võimalikult halvas seisukorras korter, sest renoveeritud korteri ostu- ja üürihinna suhe on kehvem, soovitab ärikinnisvara fondivalitseja EfTEN Capitali juht Viljar Arakas tänases Äripäevas ilmunud intervjuus.
Loe lisaks

Edukaim kinnisvarabüroo kasvas eelmisel aastal mühinal ja maksis dividende, kuid kardab, et suurt kasvu selleks aastaks enam ei jätku, vahendab Äripäev.
Loe lisaks

Maikuus oli Eesti kinnisvaraturg aasta esimesest viiest kuust kõige aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga 11% kõrgem, analüüsis Maa-ameti tehinguandmeid Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest.
Loe lisaks

Kinnisvaraturul ei ole harvad juhtumid, kus maakleri ja huvilise vahel suusõnaline kokkulepe tehinguni ei vii, vaid eluase leiab hoopis uue elaniku, kirjutab Äripäev kinnisvara rubriigis.
Loe lisaks

Riiklikult toetatud üürikorterite rajamise programmi juures on unustatud heita pilk järjest paremini toimivale üüriturule. Üürituru puudumise demagoogilise retoorika juures on märkamata jäänud asjaolu, et üürituru trendid on positiivsed ja üüriturg saab endaga ise väga hästi hakkama, märgib kinnisvara- ja õigusbüroo Raid & Ko juht Andre Raid.
Loe lisaks

Jaanuaris alanud Balti jaama turu rekonstureerimistööd käivad hoogsalt, eile toimus hoone nurgakivitseremoonia, kus osalesid nii arendaja, projekteerija, tellija kui ehitaja. Säilitatakse vanade hoonete osi ning alles lubatakse hoida turu omalaadne hõng.
Loe lisaks

Pealinna ja lähiümbruse korterite ruutmeetrihinnad kerkivad aina uutesse kõrgustesse - sama raha eest, millega saab Ida-Virumaal ühe- või kahetoalise korteri, saab Tallinna kesklinnas osta pool ruutmeetrit korteripinda, selgus maa-ameti ülevaatest.
Loe lisaks

Kolme aasta eest alanud kodulaenuturu kasv jätkus Eestis ka 2015. aastal, kui laenumaht suurenes vastavalt 4,3%, näitas SEB Balti leibkondade majandusanalüüs. Eesti kõrval kasvav turg ka Leedus, ent laenuotsuseid tehakse siiski tagasihoidlikult.
Loe lisaks

Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele - kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Järjest suurem hulk inimesi investeerib selle raha korterisisse, mida tulu eesmärgil välja üürida. Tallinas ja Tartus ei ole üürihindade drastilist kukkumist karta, kinnitab Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.
Loe lisaks