Sauele planeeritakse uut elurajooni 1200 korteriga

Tallinnaga külgneva Saue valla keskusesse Saue linna kavandatakse ehitada uus elurajoon, kuhu ehitatakse 1200 korterit, investeeringu suuruseks on veerand miljardit eurot. Valla pikem plaan on Saue linn kokku kasvatada Tallinna piiril asuva Laagriga.
Loe lisaks

Pank soovitab: kuidas arvutada, millises hinnaklassis kodu endale valida

Esimese kodu ost on enamike inimeste jaoks suurim rahaline otsus, mille nad langetama peavad ning enamasti on üks peamisi küsimusi selle juures - kui kallist elamispinda endale lubada. Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane jagab nõuandeid, kuidas kerge vaevaga välja arvutada, millises hinnaklassis kodu endale valida.
Luminor
Luminor                           FOTO: KRETEL KUUSK
Loe lisaks

Kodulaenu keskmine summa on kriisist hoolimata kasvanud

Kodulaenude taotlemine on kriisi algusega võrreldes hakanud taastuma, kuigi pangad on sissetulekuid hinnates tööga seonduvate riskide osas ettevaatlikumad. Keskmine taotletav laenusumma on aga eelnevate aastatega võrreldes pigem kasvanud.
Loe lisaks

Mis saab, kui kinnisvara müügihind ja eksperthinnang ei klapi?

Inimesed tellivad eksperthinnanguid selleks, et saada pangast laenu kinnisvara tagatisel. Vähe on neid, kes enne vara müüma hakkamist konsulteerivad hindajatega või tellivad hinnangu eesmärgiga, et turul õige hinnaga sarnaste varadega konkureerida. Mõnikord kasutatakse hindajate abi ka varaliste vaidluste korral.
Loe lisaks

Suur ülevaade: kellele, milleks ja mis tingimustel pangad kodulaenu annavad

Ehkki maaklerid räägivad ehitisregistri korrastamise tähtaja lähenemise eel õudusjutte pankade karmistunud kodulaenutingimustest, kinnitavad pangad, et viimase paari-kolme aasta jooksul pole muutunud muu kui laenuintress. ERR teeb põhjaliku ülevaate pankade kodulaenu tingimustest: kellel ja millistel tingimustel on õigus taotleda, millist kinnisvara finantseeritakse ja mis põhjustel ära öeldakse.
Loe lisaks

Eesti Pank: pangaskandaalid võivad laenamise kallimaks muuta

Eesti Panga hinnangul on Eesti pangandussektori finantsseis hea ja seda ohustavad riskid väikesed, ent lisandunud on riske seoses Põhjamaade pankade rahapesu skandaalidega, mis võib ka Eestis laenamise kallimaks muuta, märgib keskpank finantsstabiilsuses ülevaates.
Loe lisaks

Kuidas kujuneb kinnisvara hindamisel korteri turuväärtus?

Kinnisvara väärtuse puhul on kõige olulisem komponent asukoht: piirkonniti on hinnatase erinev. Kuidas kinnisvara hindamise protsess käib, mis kinnisvara hinda mõjutab ning kuidas omanik ise selle müügihinda kergitada saaks, räägib kutseline kinnisvarahindaja Kristi Sammal.
Loe lisaks

Korteri- ja elamuturul on järelturg pöördunud langusesse

2018. aasta juunis tehti Eestis täpselt 2000 korteritehingut. Võrreldes maiga tehti 61 tehingut vähem kuid võrreldes möödunud aasta sama kuuga siiski 230 tehingut rohkem. Alates oktoobrist on tegemist olnud kiireima aastase turuaktiivsuse kasvutempoga, mis tänavu juunis küündis 13%-ni.
Loe lisaks

Eesti Pank ähvardab vähendada eluasemelaenu maksimumsummat

Peamine ettevõtlussektorist lähtuv risk Eesti finantsstabiilsusele on ehitus- ja kinnisvarasektori kiire kasv, avaldas Eesti Pank. Kasvu jahutamiseks ähvardab keskpank vähendada eluasemelaenu maksimumsummat ja nõuab kahelt kommertspangalt täiendavaid kapitalipuhvreid.
Loe lisaks

Üüriturg on üle kuumenemas

Ka kõige veendunumad optimistid on hakanud kinnitama. et kinnisvarahindade korrektsioon võib tulla, kirjutab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna.
Loe lisaks

Intervjuu: mis kinnisvarasektoris praegu toimub?

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi lahkab elamukinnisvara põletavaid teemasid ja selgitab, mis hinna üles ajab, kui palju kortereid ostetakse ning kuidas mõjutavad väikeinvestorit suured üürimajad.
Loe lisaks

Uus seadus paneb kõigile korteritele hüpoteegi korteriühistu kasuks.

Uuest aastast on kõik korterid koormatud seadusest tuleneva hüpoteegiga korteriühistu kasuks. Automaatselt, seaduse alusel, ilma kandeta kinnistusraamatusse. Jaanuaris jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab korteriühistutele oluliselt suuremad võimalused võlgnikest korteriomanike vastu nõuete maksmapanekuks – korteriühistu on seaduse abiga tõstetud hüpoteegipidaja staatusesse selliselt, et korteriühistul on korteri müügi korral eelisõigus osale müügihinnast.

Loe lisaks

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvara sundvõõrandamise korral lõpeb eelmise omaniku õigus valdusele ning ta on kohustatud kinnisasja üle andma ehk välja kolima. Kui eelmine omanik keeldub seda tegemast, võib uue omaniku taotlusel alustada täitemenetlust.
Loe lisaks

Millal võib ehitustöid teha ilma projektita ja millisel juhul tuleb neid seadustada?

Tänasel päeval pole enam palju neid kortereid, mis asuvad 30 ja enam aastat tagasi ehitatud majades, kus pole planeeringut muudetud. Kas on siis muudatusi teinud endised omanikud või soovib muudatusi tegema hakata uus omanik. See, kas ehitustöid võib ilma projektita teha või tuleb need seadustada, sõltub planeeritavatest töödest. Ehitusseadustiku mõistes on kõikide tööde tegemise aluseks projekt, Ehitusseadustiku Lisa 1 määrab, millisel juhul on see vajalik esitada kohalikule omavalitsusele, et taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.

Loe lisaks

Külmavärinad Rootsi eluasemeturul

Rootsi ülikuumaks kiskunud eluasemeturul on tunda esimesi köhatusi ja judinaid. Mõned vaatlejad arvavad, et käimas on kerge tervendav aadrilaskmine, ent on ka neid, kes kuulutavad kohe-kohe koputavat krahhi.
Loe lisaks

10 viga, mida köögimööbli värvimisel tehakse

Värvitud köögimööbel on muutunud üha populaarsemaks. Seda ka põhjusel, et vaid värvikihiga on võimalik kogu köögile anda täiesti uus välimus ning tulemus on ka unikaalne. Samas tuleb selle tööga olla ka ettevaatlik, sest köögikappide värvimisel võimalik teha üsna palju vigu. Millised on siis peamised vead, mida tehakse?
Loe lisaks

Õismäe elanikele unustati öelda, et nad elavad nüüd hoopis teisel tänaval

750 Õismäe elanikul on segadust kui palju. Häritud on näiteks suhtlus maksuameti, maanteeameti ja kinnisvarafirmadega. Tallinna linn otsustas aasta alguses muuta Ehitajate tee ääres asuva 18 kinnistu aadresse. Kui muudatus kaks kuud hiljem jõustus, olid endised ehitajateteelased hämmingus, sest neile jäeti ütlemata, et nende aastakümneid püsinud aadresse enam ei eksisteeri. KONTROLLI ALL POOL, KAS KA SINU AADRESS ON MUUTUNUD!
Loe lisaks

Kuidas aru saada, kas ostetava kinnisvara hind on õiglane?

Uue kodu otsimist alustatakse tavaliselt kinnisvaraportaalidest, kus saab määrata sobivad kriteeriumid, näiteks asukoha, hinna ja seisukorra. Kui aga korter või maja on leitud, kuidas siis aru saada, kas selle hind on õiglane või on veel tingimisruumi?
Loe lisaks

Madal tööpuudus ja kasvavad palgad soosivad laenuvõtmist

Aktiivne korteriturg on kandunud Tallinnast-Tartust maakondadesse. See on toonud eluasemelaenu võtjate sekka järjest uusi inimesi. 2016. aasta lõpul oli Eesti panga andmetel võetud 170 000 eluasemelaenu, mille kogujääk ulatus 6,66 miljardi euroni. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 2,1%.
Loe lisaks

Pelguranna hruštšovkade hinna järsk tõus

Olen viimastel kuudel eneselegi otseselt teadvustamata öelnud päris paljudele Pelguranna-huvilistele nõustamise käigus, et sellest saab Eesti kalleim hruštšovkade asum, kirjutab Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi oma Facebooki blogis.
Loe lisaks

7 põhjust, miks endale kinnisvara osta ei tasu

Väga sageli räägitakse kinnisvara omamise suurtest eelistest üürimise ees, kuid tugevaid miinusi kuigi tihti teemaks ei võeta. Ometi on need täiesti olemas. Miks siis on arukam mitte kunagi isiklikku kodu soetada? Vaatame järele.
Loe lisaks

Kui kalli kodu võiks osta?

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja kapital või tema püsisissetulek. Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.
Loe lisaks

Kuidas kujuneb korteri müügihind?

Maaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda. Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.
Loe lisaks

Rootsi ja Soome eluasemeturu riskid ähvardavad nakatada Eestit

Euroopa Liidu erikomisjon ESRB väljastas täna eluasemeturu suurte riskide tõttu hoiatuse kaheksale ELi liikmesriigile, nende seas Rootsi ja Soome. Eesti pääses napilt hoiatusest, kuid suurte naabrite eluasemeturgudel toimuv võib ESRB hinnangul levida kogu regiooni, sealhulgas Eestisse.
Loe lisaks

Poolaasta Tallinna korteriturul: kesklinn käib inimestele üle jõu

Esimesel poolaastal tegi Tallinna korteriturul suurima tõusu Haabersti, kus tehti aastataguse perioodiga võrreldes pea kolmandiku võrra rohkem kinnisvaratehinguid. Seevastu kahes kõige kallimas linnaosas Kesklinnas ja Pirital langes tehingute arv aastaga oluliselt, pisut on kukkunud ka keskmine hind, näitab Center Kinnisvara analüüs.
Loe lisaks

Liigne emotsioon ajab hinna kõrgeks

Pole saladus, et eksisteerivad üsna suured käärid kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahel, seega on enamasti põhjust kauplemiseks, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.
Loe lisaks

Kinnisvaraturul tehingute arv kasvas, aga koguväärtus langes

Maikuus oli Eesti kinnisvaraturg aasta esimesest viiest kuust kõige aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga 11% kõrgem, analüüsis Maa-ameti tehinguandmeid Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest.
Loe lisaks

Korterite hinnavahe on kerkinud 70kordseks

Pealinna ja lähiümbruse korterite ruutmeetrihinnad kerkivad aina uutesse kõrgustesse - sama raha eest, millega saab Ida-Virumaal ühe- või kahetoalise korteri, saab Tallinna kesklinnas osta pool ruutmeetrit korteripinda, selgus maa-ameti ülevaatest.
Loe lisaks